***

Juba?

Juba olemegi otsapidi detsembris. Nagu juba? Alles oli ju märts ja ootasime kannatamatult, millal saame majja lõpuks. Ja siis tuli juuni ja me saime maja kätte ja ei jõudnud ära imestada, et lõpuks elame majas. Meie suur suur unistus täitus niiiii ruttu.

Ja nüüd on detsember…. et sellessuhtes on natuke hirmutav mõelda, kui kiiresti see aeg lendab ja kus ma olen? Pole jõudnud nagu essugi teha ja seisan samas punktis, kus aasta aega tagasi. Aga ega ma ei olegi hetkel sellises olekus, et viitsiks mägesid liigutada ja hullult areneda. Samas nagu arenenud olen ju ka. Ma olen proovinud tõmmelda mitmel kohal korraga ja see on mind viinud üsna nirusse paika, aga sellest kirjutan rohkem traditsioonilises aasta lõpu postituses. 😉

Praegu keskendungi ma ju lastele. Kaua nad ikka sellised väikesed plutiplutid on. Hendrik ja Raimond on ühtäkki juba nii suured, et kui tahan neid musitada-kallistada, on see nende jaoks iuuuuuu rõveee ja no, samas Adeele ja Krissu on veel nii pisid, et tulevad ise suu pruntis mu juurde ja nõuavad lähedust ja kaisutusi ja kallistusi.

Okei, Raimond tahab ka viimasel ajal hommikuti enne lasteaeda minekut kallistada. See on nii armas.

Detsember on vähemalt minu jaoks üks toredamaid kuid. Siis on mul sünnipäev, siis on Hendrikul sünnipäev, siis on jõulud. Meile jõudsid ka lastele tellitud jõulukingid kohale ja kuigi osad sai alguses pandud kõrvalhoone külaliste tuppa, siis Geit suutis sinna Raimondiga koos ikka kuidagi minna ja pärast teatas Raimond mulle, et neil on issiga ilgelt suur saladus. No see saladus, et külaliste toas on kellegi pakid. Hea vale, Geit. 🤣

Jõulude ajal on inimesed ka kuidagi toredamad. Või mulle lihtsalt tundub. Sutsu kahju on, et see koroona tsillib ringi, sest ma rääkisin üks päev emaga telefonis ja nemad tulevad küll meile Hendrikuga sünnipäevakingitusi tooma ja lastele jõulukinke, aga paraku nemad tuppa ei taha tulla ja oleme hoopis õues. Kahju, et detsembris suvi ei ole, saaks grillida ja värki.

Üks päev Geiduga just arutasime, et vaevalt see aasta mingitki lund maha tuleb ja tundub, et iga aasta läheb talv soojemaks. Mõelge, et kunagi sünnivad inimesed ja neil pole halli aimugi, mis see lumi on. Sündisime ikka heal ajastul, eks.

Mina laps olin, oli ikka mõnusad talved, kus lund oli metsikult palju. Nüüd lased põhimõtteliselt pooleldi muru peal liugu, aga õnneks lapsed suudavad sellestki megalt rõõmu tunda. 😉

Et jah.. siuke suvaline loba siia kolmapäeva õhtusse. 😉

Share this:

3 kommentaari

  1. K

    8. dets. 2020 at 03:36

    Grillida saab ikka! Lihtsalt talveriided selga. Joogiks kuum tee/kakao. Grillvorstid, vahukommid, …

    1. Jane Almers

      9. dets. 2020 at 12:33

      Ma ütlesin jah neile, et nad võivad õues grillida, ma vaatana aknalt 😀

  2. Neeme

    9. dets. 2020 at 04:25

    2010 on olnud väga palju lund mäletan et kohati mereääres oli see kaelani ja rohkemgi, siiski kaevasime oma lõkkeaugu lumest välja ja grillisime nagu eslimod, sügavas lumeaugus

Vasta K-le Cancel