Kui lapsed üritavad päkapikke ja jõuluvana vahele võtta

Praeguse jõulukuu ajal vestleme lastega üsna aktiivselt päkapikkude, jõuluvana ja kuusepuu teemal. 

Neid need kingitused väga ei huvitagi, aga just see elevus, millised on päkapikud, kuidas nad tuppa saavad, kuidas jõuluvana tuppa saab, kuuse ehtimine, on need teemad, mis neid põlema sütitavad. 

Eile õhtul istusin tükk aega nende toas ja rääkisime erinevaid lugusid. 

Üks hetk ajas Hendrik silmad pärani, muutis hääletooni pehmemaks ja peaaegu, et sosistas: “Emme, tead, kui me veel Paides elasime, siis üks öö ma läksin elutuppa magama ja nägin, kuidas jõuluvana meie toas ringi käis!”

Ma loomulikult panin oma näitlemisoskuse mängu ja tegin lausa dramaatiliselt imestunud näo ning küsisin, kuidas see küll võimalik on? Hendrik vastas, et ta tegi silmad lahti ja seal ta oli – hiilis tasakesi keset tuba ringi.

See võttis mind küll kukalt kratsima, sest Paides elasime me vahemikus aprill-juuli, seega pidi küll jõuluvana väga hilja peale oma töökohustustega jääma, et lausa kevadel jõudis alles meie juurde.

Tegelikult mul ei ole õrna aimugi, keda ta nägi ja võib-olla nägi ta seda üldse unes, sest jõule me ju Paides ei veetnud. Samas… elame me nüüd ju ka selles uues Paide linnas, keset metsa ja põllumaad. 😀

Seejärel vürtsitas Raimond ka oma mõtetega meie vestlust ja teatas: “Mina kavatsen küll päkapikke näha üks öö!”

Ma hakkasin uudisihimulikult uurima, kuidas ta plaanib seda teha, kui ta öösel magab. 

“Magan silmad lahti!” teatas ta. Ütlesin, et see on ju küll üsna geniaalne plaan ja sheerigu mulle ka nippe, kuidas silmad lahti magada.

“Oled lihtsalt pikali ja hoiad silmad lahti!” no muidugi, mis ma siis arvasin? Lebo ju. 😀

Mingi kummaline tõuge ajas mind täna umbes kella 5 ajal üles. Ma ei tea, kas see oli sisemine päkapikk või kes-mis, aga üks hetk ärkasin lampi üles, läksin kööki sussikraami otsima ja hiilisin lastetuppa.

Ma vana kobakäpp, pillasin nende voodite juures asjad muidugi maha, tardusin korraks ja vaatasin, et ega ma neid üles ei ajanud. Mõlemad hakkasid liigutama küll ja tundsin ennast hetkeks nagu murdvaras, aga õnneks nad üles ei ärganud ja sain nodi aknale ära viia ning magama tagasi minna.

Aga neil pidi üsna kindel plaan olema sellel aastal välja selgitamaks, kes ja millised on päkapikud ning jõuluvana. 🤭

3 kommentaari

  • M

    Mu mehe vennapoeg oli 4 või 5 aastane ja pani hiirelõksud aknalauale 😂 Et päkapikke püüda ja neile kodu teha 🙄 keegi majas ei teadnudki lõksude olemasolust, ei tea, kust poiss need välja kaevas😂

  • Sandra

    Pealkirja lugedes meenus kohe see, kuidas me ise kunagi päkapikke kinni püüda üritasime 😀
    Vanemal vennal oli ka hiirelõks abiks võetud aga kahjuks või õnneks hiilisid päkapikud sellest alati mööda 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga