Kui mehele su voldid ei meeldi

Kuigi ma olen enda keha suhtes väga kriitiline ja mitte üldse rahul, nagu te olete aru saanud, siis seltskonnas olles või mehega omavahel arutledes suudan alati seda teemat võtta kuidagi läbi nalja. Või enda kasuks pöörata. Oh te ei kujuta ettegi, kuidas ma enda üle naerda oskan. 😀 Mul hakkab vahel endast lausa kahju.

Hetkel tundub see nii irooniline, sest siinsed kirjutised kaalu ja keha teemal on täis enesevihkamist ja haletsust, etteheiteid oma keha suhtes.

Ma tahtsingi täna kirjutada sellest, kui tähtis on lähedaste toetus kaalulangetamise teekonnal. Kuidas on mul nii tohutult vedanud, sest mu mees on igati toeks. Ok, mitte alati ei motiveeri ta mind tervislikult toituma või ennast liigutama, aga ta on mulle sisendanud ja kordab üsna tihti seda, et meeldin talle sellisena nagu olen.

Selle mitte motiveerimise all mõtlen neid kordi, kui ma olen palunud tal krõpsu või šokolaadi osta ja ta ei oska mulle ei öelda vaid toobki need koju ja nosime kahekesi rahumeeli. Või kui tal on vaba päev, siis hommikul tahaks ta meelsasti kaisus veel olla, mitte ei utsita mind õue kõndima minema. Sellised pisiasjad.

Ma olen täheldanud sotsiaalmeedias mõnda inimest nukrutsemas selle üle, kuidas üks inimene ei suuda aktsepteerida teist tema ülekaalu pärast või on lihtsalt mingi kurb ülekaalu teemaline tekst.. Ja ma olen proovinud alati nendele inimestele kirjutada ning küsida, mis neile muret teeb. Nendest enamus on mulle kurtnud, kuidas just elukaaslane heidab ette naisele ülekaalu. Kuidas nokitakse ja lausa mõnitatakse.

Mind teeb see ääretult kurvaks, sest inimene, kellega sa jagad elu, oma voodit ja kodu ning teil on ka võib-olla lapsed, peaks olema sinu suurim toetaja ja motiveerija. Ta ei tohiks sulle ette heita sinu ülekaalu, sind selle eest mõnitada. See ei aita kedagi vaid tekitab ainult stressi.

Ma ei olegi osanud selliste murede puhul asjakohast nõu anda, sest minu elukaaslane on mulle toeks ning kuigi ta ei pruugi mulle alati jalaga tagumikku lüüa, et läheksin trenni ja motti süstida, siis ta ei nurise ega hõõru mulle nina alla mitte midagi.

Kui meil tuleb jutuks minu voldid või ülekaal, pöörame me selle naljaks. Näiteks eile õhtul mudis ta mu kõhupekki. Vaatasin teda korraks viltu ja ei jõudnud midagi öeldagi, kui ta juba ütles: “Aga mulle meeldib see siin!” või üks päev, kui sõin midagi, ütles ta naerdes: “Äkki sa peaksid vähem sööma..” vastasin ma: “Äkki sina ka, muidu oled varsti sama ümar kui mina!”

Eks mõni võtabki rohkem südamesse ning mõni mitte. See on suur tegur siin, kas inimene on õrna hingega või pigem mitte.

Ma olen mõelnud, et võib-olla ta ütlebki seda viisakusest? Aga vaevalt..  Kui ma talle ei meeldiks sellisena, ei oleks ta ju minuga. Ma ei kujutaks ette, millises stressis ma oleks, kui Geit rõhuks pidevalt minu voltidele või hirmsale kaalunumbrile. Ma oleks vist sada korda paksem ja ainult tänu stressile.

Seega.. mehed, kes te oma naistele heidate ette tema ülekaalu, kõhupekki või voldikesi… Mõelge, kui asi oleks vastupidine, teie voldikuhjas ja naine piitspeenike. Mis tunne teil oleks, kui naine ainult irvitaks su üle? Ei ole ju hea? Vot! Sinu naisel ei ole ka hea! Su naine ilmselt tahab kaalust alla võtta ja sina saad olla sellel teekonnal talle kõige suuremaks toeks. Ära mängi mölakat ja aita hoopis. Negatiivsete sõnade asemel kasuta motiveerivaid sõnu, raskel päeval kallista oma naist, mitte ära vaata tema peale viltu!

Sa ei või iial teada, millal ennast üks õhtu üle sööd ja järgmisel hommikul pallina ärkad. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga