***

Kui tõde on valus

Vaatasin ennist Malluka laivi ja mul läks juba see Jaanika meelest, kes eile?! selle EBA teemalise postituse kirjutas.

Laiv läbi, mõtlesin, mis Eveliisi kommentaarist Mallukas rääkis, läksin ja vaatasin.

Noh jah, Eveliis ka üllatas. Huvitav, kas ta oleks nii päri Jaanikaga olnud, kui tema välimust oleks seal “kritiseeritud”. Me alatihti nii kaugele ei mõtle. Ma vahel üritan, aga ega ei tule alati välja.

Lugesin ka teisi kommentaare ja no… ausalt, täiskasvanud naine. Ma saan ju aru, et üks kirjutab teisest, üks kritiseerib teist, üks teeb teist maha, üks solvab teist… misiganes. See on elu ja see on tavaline, kui õel ja nõme see ka ei oleks. Mis seal ikka. Mõistuse ja südamega inimesed jätavad nõmedad kommentaarid endale, ausad ja otsekohesed (ka enamasti mõistuse ja südamega) kuulutavad tervele maailmale. Keda kuidas kasvatatud on.

Ausad? Jah, mind üllatas, et Jaanika seal blogi kommentaariumis nimetas oma kirjutatut tõeks. “Tõde on valus, ma tean…” nagu ta ütles.

Eriti julgelt suudab tõde kindlaks määrata, ma vaatan ja kuulutada, et see, mida tema teistest kirjutab ongi sulaselge tõde. Fakt on see, et Merje on paks. Fakt on see, et ma ei saanud jalahoopi, sest olen niigi liimist lahti. Ma tahaks talle halvasti öelda, aga ok, sellel korral ta pääseb. Fakt on see, et Mallukas oli liiga ilus, kohe häirivalt ilus. Parem oleks, kui ta oleks olnud oma tavaolekus.

Ma ei tea. Mind hämmastab, et keegi nii õel on ja veel ise ema. Jah, see ei puutu üldse siia, aga nagu Mallukas ütles, et ta on peale igat last normaalsemaks muutunud, nii on ka minuga. Enne lapsi ütlesin, mida sülg suhu tõi, solvasin, kritiseerisin… Jube. Nüüd olen ma ilge pehmo ja ei taha kellelegi halvasti öelda. Ma juba kujutan enne vaimusilmas ette, kuidas teine inimene võib kurvaks muutuda.

Ma ei tea…ju siis ma olen kuivik ja ei kannata kriitikat, kuigi perekoolikaid händlin päris hästi viimasel ajal. 😀 Misiganes. Jajaa, ma tean, oled blogija.. pead kannatama. Kasvata munad ja saa üle, eks. Kui ei suuda taluda, tõmba blogimaailmast leebet. Jajaa. Aga aususel ja arvamusel on suur vahe. Minu meelest.

Aga ega ma niisama siin tühjalt ei aruta, miks keegi nii õel on. Ma soovitan hakata jälgima Facebookis Madli Vilsari. Julgelt võin öelda, et ta on mulle täiesti võõras ent üks inimene, tänu kellele, olen hakanud endaga rohkem leppima ja ennast vähehaaval rohkem armastama. Ta on nii mõistev, nii südamega inimene, nii positiivne ja ta lihtsalt kiirgab heast energiast! Ausalt!

Võib-olla me peakski rohkem häid inimesi jälgima, et meie hinged ei oleks õelusega mürgitatud?

12 thoughts on “Kui tõde on valus

  1. Vasta nüüd ausalt, mis selle “ma tahan ennast leida, nii kaua pean pausi” postituse point oli?
    Sa ei suuda eemale hoida aga ikka kord kvartalis tuleb see “pausi” jutt. Lihtsalt inimesed peavad seda juba naeruväärseks ja ei võta enam sind tõsiselt, mis on tegelikult kurb…

    1. Ausalt? Polnudki pointi. See oli miski, mida hetkeliselt tundsin ja on siiani. Võib-olla on blogimine nii südames, et ei suuda eemal olla pikemalt. Kes ei taha jälgida, ei jälgi. Kes ei võta tõsiselt, ärgu võtku. Lõppude lõpuks teeb igaüks seda, mida ise tahab. 🙂

  2. Ma küll ei loe kõiki sinu postitusi , aga need mis ma olen lugenud siis need on lihtsalt nii head , et tahaks isegi kõiki lugeda, aga lihtsalt ei ole nii palju aega .
    Sa oled lihtsalt nii äge , lahe ja tore naine .Jätka samas vaimus 🙂

  3. Ma avastasin perekoolikate vastu imelise abinõu – ma ei loe seda! Ma ei mäleta, millal viimati lugesin. Vist reisil vaatasin, mis saate kohta räägiti ja seal oli mingi jutt, et Mari nii retakas, et ikka erikooli tal vaja minna (või internaati) ja siis ma mõtlesin, et issand jumal. MIKS ma seda loen? Mis see mulle annab? Sealt ei ole mingit edasijõudvat kriitikat loota ja saada vaja, seega nüüd elan ma õndsas teadmatuses 😀 Üldse pole aimu ka, mis seal minust kirjutatakse või ei kirjutata – ja täitsa normaalne on elada 😀

    1. High five! Ma käisin seal viimati…. eeee märtsis? 😀 Ei kisu üldse sinna poole ja jumala savi, mida seal kirjutatakse. 😀

    2. Vaatasin, millal ma selle viimase postituse perekoolist kribasin, mille soovitasid maha võtta – 1.märts. Ja see oli ühtlasi viimane kord, kui seal käisin. 😀

      1. Aa no siis sa veel kauem riihääbis olnud kui mina, ma lihtsalt eeldasin su lausest “et viimasel ajal händelin perekoolikaid” et ju siis käid seal. Kui ei käi, pole midagi händelidagi, elu nagu lill 😀

        1. Sellega mõtlesingi, et see minu viis neid händlida – üldse mitte minna sinna, mõttetult külvan endasse seda jama, mis ei anna mulle mitte midagi, peale halva enesetunde 😀

  4. Mind ka nii häiris too postitus. Samad mõtted käisid peast läbi, mis sul. Ise täiskasvanu ja ema ning levitab avalikult sellist negatiivsust. Me kõik mõtleme sarnaseid asju mitmeid kordi päevas teiste kohta, aga ei ütle taktitult kõike välja, mis sülg suhu toob. Kes üldse vahib nagu maniakk teiste varbaid, tagumikke, trussikujooni ja mida iganes?? Kōige hullem see, kui ise riietub täiesti stiilitult ja üritusele läheb ilma meigita (ei taha ise samasugune olla, aga need tõesti on faktid). Kusjuures tema pihta kriitilisi kommentaare üles ei lasta. Ja siis kirjutab nagu segane mingitest kommidest, mis panevad teda ōelalt käituma 😀 😀 ja kuidas oma lapsed on juba harjunud sellist väljaütlemistega jm vabandused. Õudne oleks seda inimest tunda.

  5. Tahaks veel lisada selle “maaslamajat ei lööda” kommentaari kohta. Mismõttes sa kleebid inimestele selliseid silte!? See, et inimestel elus mõni probleem või raskem aeg on ei tee kedagi veel maaslamajat. On ikka ingel küll omaarust, et tema siis sind kommenteerima ei hakka. Täiesti taktitundetu inimene…

  6. Mulle käib isiklikult eriliselt närvidele,kui öeldakse,et “vähemat ma olen aus” ja “tõde teeb haiget”. Bullshit ma ütlen! Igal inimesel on arvamus,aga see ei tee sellest tõde. Kõigil on õigus arvamusele,aga see igas olukorras välja öelda ja inimesi solvata,ilma mingi “poindita”, ei ole nende õigus. Konstruktiivne kriitika on ju kohati okei ja arusaadav,aga selline klähvimine on lihtsalt kole ja mõttetu. Ma arvan ka,et see Jaanika on kole malakas,kes on loll ja ei saa oma elu ja lastega midagi saavutanud,aga milleks? Samamoodi on Eveliis kole,vana,läbikukkunud valetaja,kes pole siiani elus oma kohta leidnud. Sellised inimesed tulevad siis kommenteerima,kelle tagumik on liiga suur ja kes on kole? Taga targemaks ausalt.

    Mis puutub sinu blogi pausi,siis kui sa sellest kirjutasid,siis oli mu esimene mõte,et milleks blogimisest loobuda? Sa ütlesid,et ega sa peale lastega kodus olemise põhimõtteliselt ei teegi,siis tundub just et blogimine annab sulle midagi,mis on sinu ja annab mingit väljundit. Kui sa sellest ka loobud,siis oled ju sa veelvähem sina?
    Ole tubli.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga