Külastus Rakvere linnusesse

Meie perel avanes suurepärane võimalus külastada Rakvere linnust ja Politseimuuseumi. Kuna meil suvel oleks niikuinii plaanis neid kohti külastada, siis muidugi võtsin ma pakkumise vastu.

Esimeses postituses kirjutan ma meie külaskäigust Rakvere linnuses. Kui ma koondaks need mõlemad kohad ühte postitusse, läheks see ilmselt siin liiga pikaks, sest kirjutada on palju ja pilte on ka palju. Juba varakult ütlesin lastele, et külastame varsti neid kohti. Nad olid nii õhinas. Eriti Politseimuuseumist, sest igasugused politseivärgid lähevad neile täiega peale.

Laupäeval, kell 12 ootas meid linnuses lõuna. Valisime härraga endale mõlemad kukerinna koos värske salatiga. Lapsed valisid pannkoogid magusa moosiga. Enne muidugi nägime kahurimarssi ja kuulsime ka pauku. Lapsi see tsipake hirmutas, aga hiljem tõdesid, et täitsa vinge oli. Kui olime lõuna naha vahele pistnud, tuli meie juurde giid, kes meiega koos linnuses ringkäigu tegi. Alustasime häbipostist ning härra sai selle ka ära proovida.Järgmisena läksime vibulaskmise juurde. Härra proovis kohe ära. Mina olen selline kuivik, et pigem ei tahtnud proovida, kuid mõtlesin, et võtaks end kokku ja teeks ära. Jumala kümnesse lasin! 😀 Avastasin endas veel ühe tugeva külje. Edasi käisime ravitseja/habemeajaja toas, kus räägiti meile meditsiinist keskajal. Põhimõtteliselt, kui midagi valutas või olid haige, siis lõigati küljest ära või olid surmale määratud. Erilisi ravimeetode keskajal polnud ja kui olidki haige, siis kas kannatasid ära ja elasid üle või surid maha. Keskaegses bordellitoas käisime ka ja seal räägiti, kuidas miski käis, mida rasedusest hoidumiseks tehti.Seejärel käisime sepa juures, kus vorpisime endale õnnemünte. Peale seda sai Raimond ühe korraliku tiiru eesli seljas sõita. Hendrik ei olnud selleks piisavalt julge ja ega sundima ka ei hakanud ju. 😀 Eesliga sõidetud, suundusime piinakambrisse, surmatuppa ja põrgusse. Ma küll enne küsisin lastelt, kas nad tahavad ikka kaasa tulla ja nad olid täitsa nõus, aga seal kohal olles nad väga rõõmsad ei olnud, kuid tegid selle hirmsa kadalipu ikkagi läbi. Isegi minul tõmbas sees kõhedaks. Just põrgus. Pärast pidime ikka korraliku wc tiiru tegema. 😀 Enam ma tagasi sinna ei läheks. 😀 Pärast seda hirmsat kogemust tutvusime keskaegse alkeemiaga. Saime kuldpärleid, mis tänaseks peaksid olema juba hiiglased ning härra sai mõttejõuga klaasi katki teha. 😀 Täitsa vinge värk!Hiljem saime tutvuda erinevate mõõkadega, käia linnuse kõrgustes, kust saime väga häid pilte ning kuulata keskaegsete veinide ajalugu. Ja egas seal miskit muud polnudki.. Umbes kaks ja pool tundi kestis kogu tuur koos lõunaga, mis oli meie jaoks täiesti piisav. Ma tundsin end väga väsinuna peale linnuse külastust. Mulle meeldis kõige rohkem see, kui vabalt erinevates kohtades giidid seletasid ja suhtlesid (ravitseja/habemeajaja toas, bordellitoas, veinikeldris ja muidugi meie giid, kes meid kogu visiidi saatis). Nad seletasid kõike hästi vabalt ja muidugi läbi huumorivõtme, mis mulle väga väga meeldis.

Kuigi meie maksma ei pidanud visiidi eest, siis minu meelest on väga taskukohane piletihind, arvestades seda, et hinnas on kõikide kohtade külastamine linnuses.

Inimesi oli linnuses palju, kuid kogu sigin-sagin oli planeeritud nii, et ei tekiks ummikuid ja ootamist.

Ma hakkan mõtlema, mis võiks olla paremini või teisiti ja pean tõdema, et ei teki ühtegi ideed. Meie jäime külastusega väga rahule ja kindlasti läheme veel. Kui lapsed tsipa suuremad on.

Aitäh, Rakvere Linnus (link!) ja Virumaa Muuseumid (link!).