***

Meie jaanid

Natuke üle nädala on möödas ja mina saan alles nüüd mahti meie jaanipidustusest kirjutada. Egas seal midagi erilist tegelikult ei olegi. Mida rohkem ma lapsevanem olen, seda vähemtähtsamaks mulle osad pidustused muutuvad. Nende hulgas näiteks jaanipäev, aastavahetus, enda sünnipäev… Ütleme nii, et nende tähistamine oli kunagi minu jaoks lausa kohustuslik, aga nüüd jääb pelgalt viitsimise taha.

Ma mäletan, et teismeeas ootasin suure õhinaga jaanipäeva, sest siis sai ikka sõpradega salaja alkoholi sebitud ja möllatud. Nüüd… nüüd enam ei viitsi isegi mitte. Asi on ilmselt suuresti selles, et olen nüüd lapsevanem.

Sellel aastal veetsime jaanipäeva(d) jälle perega. Kõik koos. Isegi kui oleks suutnud lapsed mu emale sokutada, poleks me ilmselt kuhugi jaanipeole läinud, sest ei viitsi.

Reedel, 22.juunil toimus meil siin Roosna-Allikul jaanipidu. Läksime ja käisime seal korra tiiru ära. Ilm oli jube kehva, aga selleks ajaks enam vihma ei sadanud. Munamängust laivi nägin Facebookis ja seda oleks tahtnud isegi proovida. Kunagi ikka sai jaanipeol erinevaid mänge mängitud ja väga põnev oli.

Kui siin sai tiir tehtud, mõtlesime, et koju väga minna ei taha. Võtsime suuna Paidesse ning mõtlesime ka sealse jaanipeo üle kaeda. Igalpool oli väga vähe rahvast ja lõkked olid ka üsna väikesed, aga see oli ilmselt selle tuleohtliku perioodi tõttu nii. Vist?

Paides olime ka natuke aega. Istusime, sõime jäätist, tsekkasime lõkke üle ning läksime edasi Türile.

Türil oligi ilmselt kõige lõbusam. Lauluväljaku juures oli huvitav mänguplats, kus lapsed said end välja elada. Lõkke oli mõnusalt suur, mille läheduses sai ennast soojendada. Muusika oli mõnus ja tantsuruumi ka palju ning Hendrik ja Raimond vihtusid ka tantsida, mulle endalegi üllatuseks. Muidu on nad hästi tagasihoidlikud ja häbenevad inimeste ees tantsida, aga no.. isegi neil võttis jala tatsuma. 😀

23.juuni sõitsime Geidu sugulaste juurde, Pärnu ligidal Kihlepasse. Me oleme seal enne ka käinud ning see on tõesti üks ilus koht, kus rahus puhata. Grillisime, sõime head ja paremat, mehed ja naised käisid saunas, kõigil oli tšill olla ning lapsed said ka olla lapsed.

Hea oli näha, kui rahul olid lapsed. Raimond vuras aiakäruga ringi, aitas sellega meestel grilli juurde puid tassida, mängisid seal koeraga, jooksid paljajalu ringi.. Ja kui keskköö oli, oli neid nii raske magama saada. Jooksid ringi küll pool päeva nagu segased, isegi süüa ja juua polnud aega, aga väsinud ei olnud.

Panime koos Geiduga neid magama ning mõtlesime, et kui lapsed tuduvad, läheme kahekesi välja seda mõnusat vaikust nautima, sest kahekesi aega meil ei ole kunagi. Mis te arvate, kas läksime? Eee… ei, tüüpiliste vanematena jäime ise ka kogemata magama ning oh, ei jõudnud hommikul seda kahetsemist ära kuulata. 😀

Kuigi meil mingeid plaane jaanideks ei olnud, kukkus kõik ideaalselt välja ning võib öelda, et üle pika aja üks jaanipäev, millega ma väga rahule jäin. Aitäh asjaosalistele! 🙂

2 thoughts on “Meie jaanid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga