Määratlemata

mu poeg on selfiekunn

8. nov. 2016
Ma arvan, et kunagi võib temast saada parim selfiekunn terve maamuna peal. Siin ma ütleks kohe ära, et kui ma kellelegi enda facebooki sõbralistist kahtlaseid pilte saadan, siis see kohe kindlasti ei ole mina vaid mu kahe aastane selfar! Vahel juhtub, et ta saab #maausalteiteakuidas kätte kuskilt mu telefoni ja hakkab aga selfietama, parimal juhul. Halvimal juhul pildistab ta lääbakil mind, kellel juuksed pesemata ja pole end riidessegi jõudnud panna. Seda ma tegelikult kardan kõige rohkem- et ta pildistab mind sellises olekus ja saadab selle messengeris laiali. Või postitab facebooki ajajoonele. Ma tegelikult ei imestaks, sest ta käib mööda tube ringi ja nõuab pidevalt midagi, millega saaks pilti teha. 

“Pilti, pilti, pilti!” karjub väike mudilane üle korteri. Tatsab ja nõuab. Ise on nii pisike alles. Ma arvan, et tema elukutse võib olla tulevikus fotograaf. Why not, mulle meeldib ka pildistada, kuigi ma enda peegelkaamera maha müüsin. 🙁

Üldse meeldivad talle igasugused tehnikavidian ja elektroonika. Ega ta muidu poleks meie 55-tollise teleri ekraani sisse virutanud. Ja eelmise teleri oma samuti, mis oli sutsu väiksem, ainult 42-tolline. 

Kunagi keegi kommenteeris siin blogis, et ma ei oska absoluutselt selfiesed teha. Inimesed lausa tahaksid oma silmad peast välja kraapida, nii jube pidavat olema. Eks samal ajal, kui inimesed oma silmi saavad peast välja kraapida, saan ma täiendkoolituse Raimondilt, kes on ju selfiede ekspert. Siin mõned tema tehtud enekad:
Vaadates neid pilte, siis ma arvan, et mul on veel pikk tee minna. Ei oska mina nii hästi enekaid teha. Aga ta on mul selline nunnupall ja me vahel saame korralikult härraga naerda, kui õhtul telefonist Raimondi tehtud pilte vaatame. 😀 Ja saavad ka need, kes on juba endalegi mõne pildikese läbi minu messengeri saanud. Veel kord, SORRY. 😀

Only registered users can comment.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga