***

Mumpsi kahtlusega mees?

Oijah! Meil on siin kõik ikka jummala pekkis, ma ütlen. Ma ei tea, mis toimub. See on meil nagu juba mingi Murphy seadus, et kogu si** tuleb kaela ikka korraga. Samas on hea, et korraga, mitte jupphaaval. Tuleks kõik hea ka siis korraga…. Aga ei!

No igatahes laupäeva õhtupoole läksin ma õndsat und magama, mõnusas jahedas kodus. Jahutussüsteem oli sees ja oi, kui mõnus oli olla. Sellel päeval (ja ka öösel) oli ju rets kuumus.

Üks hetk ma ärkasin üles, sest mul oli rämedalt külm. Esimese asjana jõudsin juba unesegasena mõelda, et kas tõesti magasin talveni?! Ok, mõistus ärkas ka põhimõtteliselt kohe peale mind üles ja sain aru, et õhksoojuspump on liiga kaua jahedat õhku puhunud vist. 😅

Lõdisedes ajasin villased sokid jalga, püksid ka, pluus selga, hommikumantel veel peale ja siis tõusis Geit ja küsis: “Sul külm v?”

Lõdisesin nii hullult, et polnud vaja vastatagi. Ei tead, niisama igav hakkas ja mõtlesin elu huvitavamaks muuta, eksole. 😅

Kõigil teistel oli mõnna olla, aga mul ilgelt külm. Kraadisin, 39.4. Ok. Kas ma tõesti sain külma? Kui õues on +30 kraadi? Väga veider.

Mis seal ikka. Võtsin jahutussüsteemi välja, neelasin paar paracetamoli ja kobisin magama. Üks hetk hakkas pea räigelt valutama.

Pühapäeval piinlesid kõik peale minu jubeda palavuse käes. Ei lubanud ma jahutust sisse panna, ei lubanud ma aknaid lahti teha.

Õues oli +31 kraadi ja ma olin nagu (isegi soeng oli samasugune) :

No ja üks hetk kammis mul nii ära, et ma hakkasin kõigilt vabandust paluma ja hüvasti jätma ja… no ühesõnaga ma olin 677% kindel, et kärvan maha. Mis seal ikka.

Järgmine hetk hakkas alt määrima ja siis ma mõtlesin, et oookei, nüüd vist oleks õige aeg EMOsse minna. Küsisin sõbrannalt ka üle, et kas ikka tasub. Ta pistis virtuaalselt karjuma, et ma tõmmaku sinna EMOsse juba ära. 😅

EMOsse jõudes ma vaevu püsisin jalgadel. Ma olin ikka nii loid. Nagu jube. Ma pole vist kunagi sellises seisundis olnud. Kainena, ma mõtlen. Tugede najal viidi mind jälgimistuppa, pandi kanüül ja hakkasin kohe tilka saama. Tehti analüüsid, sain natuke magada. Põletikunäitaja oli 31 (norm 5), selles probleemi ei nähtud. Rauatase on mul madal – sellest ka see hull väss viimasel ajal.

Alt määrimine? Mulle läbivaatust ei tehtud, aga arsti sõnutsi pidi see ägeda viiruse ajal norm olema, et tupest verd tuleb. Ok. Ma ei teadnudki.

Pm voolab mul seda tänase päevani kuigi juuli päevad on juba olnud. 🤷‍♀️

Peale tilga saamist olin nagu teine inimene. Päriselt oli palju parem kuid arst käskis ikkagi puhata. Koju sain mõne tunni möödudes ja siis juba oma jalgadel.

Muide ma läksin EMOsse reaalselt villaste sokkide, lilleliste krokside ja pesu ning hommikumantli väel. Nagu… mul oli kodus niii halb olla, et mul oli jumala suva, mis mul seljas oli. 😅

Aga lisaks rauapuudusele oli mul ka vedelikupuudus. Seega, tarbige vett! Eriti sellise kuumusega. Või noh, suvi nüüdseks läbi, aga hoiatan järgmiseks suveks ette ära.

Niii…. kodus puhkasin. Geit võttis hoolduslehe lastega, sest ma tõesti ei osanud oodata, mida järgmine päev toob. Kas tõusen hommikul üles v läheb sama hulluks asi?

Ma panen selle siia pisikese ohverdusega, et Geit oma molu pärast kehvasti ei tunneks 😅

Läks hullusti. Geidul. Tal tekkis lõuale paistetus, muutus lillaks ja hästi valusaks. Siis tekkis kõrge palavik. Ok.

Läks EMOsse. Põletikunäitaja 83 (norm 5). Sai tilka veeni ja antibiotsi. Koju ostis ka. Süljenäärmepõletik. A võibolla ka mumps. Who knows? Nagu, kuidas te lasete kõrge palavikuga patsienti koju ja ütlete veel, et teil on võibolla mumps, a seda ei oska nemad kindlaks teha?!!

Eee…. ja siit minu soovitus – sünnitama võib Paide minna. Ma olen kaks korda käinud. Väga rahul. Aga haige lapsega sinna minna või iseendaga? Noup. Minge Tallinna. Või Tartu. No okei, kui tõesti tunnete, et olete samamoodi kohe maha suremas nagu mina ja ei jaksa kaua kinni hoida seda tunnet, siis muidugi minge, saate olemise paremaks. Aga kui teada ka tahate saada, mis teil viga, siis minge mujale.

Jep, eks see suuresti oleneb ka arstidest, kes parasjagu vahetuses on. Mina nt nüüd oma visiidiga jäin väga rahule, aga kammoon, mul on kõrge palavik, peavalu, alt määrib ja mulle ei tehta isegi läbivaatust? Kas ma pean üle haigla nõudma, et pliiiiis tehke mulle vaginaalne läbivaatus???!!! Ei ju. Selle peale peaks arstid ise tulema.

Ja saata koju patsient kõrge palavikuga mumpsikahtlusega. Koju, kus kõige pisem on selle vastu veel vaktsineerimata? A vbla ma vingun niisama jah. Pole ammu halanud.

Ps. Kogu tekstist jätsin välja enda kõhulahtisuse osa. Uskuge mind, te ei tahagi sellest teada.

10 thoughts on “Mumpsi kahtlusega mees?”

  1. Meil on praegu täpselt sama teema, kõik halb mis juhtuda saab, juhtub korraga. Kõigepealt jäin ka haigeks keset suve, siis läks auto katki ja peale töökojas käiku uuesti..No ja siis mu kutsikas tegi sellise hüppe et murdis õlavarre luu 😢. Ikka täiega lappes aeg niiet samastun sinuga 100% 😀

    1. Jajaa, meil siin sada muud häda veel, nii et… ma ei tea, kas süüdistada tähtede seisu või lihtsalt bad luck 😅

  2. Pff, ma pm elasin juba wc 😀 midagi suhu toppisin, siis 10 min hiljem sitt lappas 🤣🤣
    Huvi pärast kraadisin 37.8, oksendasin.
    Lendasin EMOsse erakorralisse. 4 tundi tsillimist ja vastuseks, et maksanäitajad korrast ära. Ok, see läks juba raseduse 7ndal kuul käest ära. Nüüdseks on märtsibeebi kodus mul. Sada korda küsiti, ega ma välismaal pole käinud, noup🙂 uurisin kah, et miks mul palavik on jne, öeldi vaid seda, et vast mingi viirus. Saadeti koju ära ja et nädala pärast perearsti külastaksin.

  3. Mumpsil puudub ravi, ainult sümptomeid ravitakse ja peaks ise üle minema, ja lapsed kuni aastased elavad ema immuunsuse peal ja esimene vaktsiin tuleb aastaselt kui ema immuunsuse pealt enam ei elata 🙂

      1. Miks paanitsed ja süüdistad EMO siis, kui kõik googles kirjas ja kõik teada?

        1. Sest minu arust ongi lollus saata koju inimene kõrge palavikuga ja öelda, et teil on vbla mumps, aga seda ei oska nemad kindlaks teha 😅

  4. Kusjuures Paide emoga seoses! Ma jäin mega rahule! Suutsin jõulude paiku alaselga mingi närvipõletiku hankida, perearst andis suure palumise peale haiguslehe ja soovitas tavalist parakat või ibu võtta. No midagi ei läinud paremaks. Aga jõuludeks pidime Tallinnast maale sõitma, ja no surm oli silme-ees, ja ainuke mis enne Tartut teele jäi oli Paide EMO. Nad vaatasid mu seal üle, tegid erinevaid proove, röntgeni ja kirjutasid välja valuvaigistid mida ma võtsin KAKS korda ja mul oli kõik ok.
    Ma ei suuda neid ära kiita 😀😀 Aga samas saan aru et kogemused ja arstid ongi erinevad..
    Saage kõik terveks, lahedad olete! 🤩

    1. Jaa, eks kõik olenebki arstidest, õdedest, patsientidest jne. Ühed jäävad rahule, teised ei. Me kõik ju niiii erinevad. 😉

  5. Ma pole mitte kunagi Paide EMO-ga rahul olnud. Esimene värk oli et mu õetütar viidi politseiga EMO-sse ja ta andis minu andmed, et mina tasuks visiiditasu. Õetütrega ei suhtle juba aastaid aga käru oskab keerata. Ok, sain siis isa käest teada et õetütar tahtis selle paberi ära visata ahju aga sai viimasel hetkel jaole ja nii saingi teada, et minu andmeid kurvitarvitati.Ja siis kirjutasin EMO-sse ka, et kuidas see võimalik on, et tuuakse patsient ja nad ei kontrolli id-kaarti vms, et nii võin mina ka tulla ja suvalise inimese nime õelda, kes siis minu arveid maksab. Lubasid siis õigele inimesele arve saata ja minu nimelt selle ära kustutada.Kas nad tegid seda? Nope! Sain teada sellest 2 aastat hiljem kui mult inkasso nõudis võlga.Nagu mida kuradit.Jälle kirjutasin sinna ja ähvardasin kohtuga kui nad seda inkassot ise ei maksa või ära ei tühista.Lõpuks kohtuga ähvardamine mõjus.Siis see aasta märtsis libedaga kukkusin jala puruks.Lähim Paide EMO.Pekki,pidin minema.Nad rsk panid kipsi mulle valesti peale ja vale suuruse.Nagu mida kuradit. Ja kõik see aeg kui ma seal kipsiruumis kõhuli vedelesin ja üks neist 5st arstist vms mulle kipsi panid,pidin ma kuulama pealt nende eravestlusi,näiteks kuidas üks rääkis,et tema poeg peksab teda kodus ja üks meesarst siis seletas kuidas poeg paika panna jne. Läksin koju ja öösel magada ei saa,kips meeletult raske,rõhus ja valutas.Läksin tagasi,nad ei tahtnud kipsi vahetada.Ma siis nõudsin ja ütlesin kindlalt,et kips valesti pandud.Arst irvitas näkku ja siis üleolevalt ütles, et noh saadame siis sulle ülevalt teise arsti, äkki see paneb sulle siis paremini kipsi peale.Kui ma siis kipsi vahetama läksin, õeldi kohe, et kuule on jah valesti,vale suurus kips ja kaussi läinud.Ja kui see mulle kipsi pani, siis olin rahul.Küsis ja rääkis minuga. Ühesõnaga ei iial enam ei taha tegemist Paide EMO-ga.Väldin nagu tuld!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga