***

Tavaline mullamuti jutt ja lihtsalt loba

Ma ei tea, kas kellelgi veel need nädalad nii kiirelt lendavad. Täna on juba neljapäev! Iga päev on toimetamist ja tegutsemist nii palju. Hommikul ärkad vara ja sõrmenipsuga on juba õues pime ning aeg jälle voodisse heita – ja see kellaaeg kipub viimasel ajal päris hiline olema. 24 tunnist vist ei piisa enam.

Me ostsime endale murutraktori, mis tähendab, et “käsiniidukiga saledaks” kampaaniast mina see suvi enam osa ei võta. Jumal tänatud! Eelmine suvi niitsin käsiniidukiga seda platsi ikka mitu mitu päeva jutti ja suve lõpuks mul konkreetselt oli täiega siiber sellest. No nii siiber, et kuni tänaseni näen muru niitmist unes.

Ja ma olen nagu megaelevil, et mina ka lõpuks millegi rooli saan. Võtsin autokoolist dokumendid välja lausa, sest noh, murutraktor ajab asja ära küll!

Ah? Mis sa ütlesid? Murutraktoriga ei tohigi lapsi lasteaeda/kooli viia ja poes käia? Deem…

Okei, nali.

Me hoogsalt valmistume siin nüüd muru niitma. Kõik täiega ootame. Tahate näha, siin läheb veel kismaks, kes niita esimesena saab. Ma katsun selle videosse siis saada.

Mullamuttide hunnikuid oleme hoogsalt hävitanud. Eelmine aasta küsisin, kuidas neist raibedest lahti saada ja soovitati ikka igasuguseid asju. Mõtlesime, et suitsetama ei ole mõtet muttide pärast hakata – suitsukonisid pidavat nad vihkama.

Ja ka selle variandi välistasime, et elaks lihtsalt koos armsate muttidega, kes hoovi üles kaevavad. Kui nad oskaks korralikult omaette olla ja maapinnale ei tungiks, oleks mul neist täiesti savi.

Proovisime siis erinevaid mutilõkse ja paar mutti isegi saime kätte, aga teate, mis teie soovitustest kõige paremini on aidanud? Kasutatud kassiliiv. Neile vist ei meeldi see hais, upsiii. 😀

Oksi korjasime hoovi pealt ka kokku, et okeks kohe hea mugav niitma hakata. Geit ehitas murutraktorile järelkäru ka taha ja lapsed aitasid usinasti oksi hoovi pealt korjata, sest nad said kogu see aeg ise seal käru peal istuda ja kaasa sõita.

Ja igast muid toimetusi on ka olnud – suurte poiste tuba on suht põhimõtteliselt valmis. Liistud vaja veel osta, aga neid tahame siis teha, kui saab minna ise poodi, vaadata ja osta.

Kaks seina on vaja ka veel üle värvida, sest ma oma olematu maalrikogemusega mõtlesin veits parandusi teha, aga tegin hoopis hullemaks asja. 😀

Poiste toa kaks seina said sellised – nad valisid toa teemaks kosmose ja tapeedi valisid ka ise

Ja teate, mida ma kõige rohkem ootan? Esmaspäeva! Lapsed saavad kooli ja lasteaeda, jeeeee! Koduõppel pole täitsa viga midagi, aga see meeldib mulle rohkem, kui nad koolis/lasteaias on. 😀

Ratta ostsin endale – iga päev teen mingi tiiru. Mõnus vaheldus kõndimisele.

Ja ma ootan juba suve, et saaks hoovis lõket teha ja selle ümber istuda ja lihtsalt olla ja nautida. ❤

1 thought on “Tavaline mullamuti jutt ja lihtsalt loba”

  1. Nalja jätkuks ,meil maal kunagi käisid ja proovisid küll sõbrad murutraktatsiga poes käija 🤣 Õnneks oli see pood kahe kildi kaugusel 😃 . Oehh ootan ka ,et need ilmad soojemaks ja ilusamaks läheks. Tahaks aina rohkem ja rohkem rattaga sõita .😊

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga