• Tasuta- lasteriided ja naisteriided!

    Kuna vaikselt otsisin täna välja lastele sügis-talve riideid kapist, otsustasin seal kohe suurpuhastuse teha. Pakkisin kokku kõik riided, mis poegadele väikesed. Enamus riided on alates sünnist ning 1-2aastaseni. Võib leiduda ka paar eset, mis on suuremad. Asjad pakkisin kokku suure rutuga ja mõni asi võib kortsus olla. Enamus asjad on puhtad ja terved, kuid võib leiduda paar eset, kus mõni plekk pole välja tulnud või on pisikese defektiga. Üldjoones on kõik asjad puhtaks pestud. Ohjah, lisaks selle ka, et riided on tegelikult olnud poisslaste seljas, aga on ka neid esemeid, mis sobivad ideaalselt beebitüdrukule. Lisaks on kottides naisteriideid, mille suurused S, M, L ja mõni üksik võib olla suurem suurus,…

  • tegus õhtu

    Kui ma terve hommikupooliku lebasin teki all, valutasin pead ja mõtlesin, et täna ma küll end üldse ei liiguta vaid lesingi voodis kogu päeva, siis paarikümne minuti pärast olin ma täislaetud energiaga juba lastega väljas jalutamas. Ilm küll väga ilus ei olnud, kuid ma vajasin seda värsket õhku ja natuke liikumist. Samuti vajasid seda lapsed. Mitte, et me oleks tuppa aheldatud olnud 24/7, aga viimasel ajal ei tiku sellise ilmaga välja üldse… Jalutasime paar tunnikest väljas, käisime poes ning tulime koju tagasi. Kuna kõik olid peale väljaskäiku väga väsinud (mees ja lapsed), otsustasid nad magama minna ja mina jäingi üksinda üles. Ideaalne aeg tegeleda autokooliga ja gümnaasiumi e-tundidega.  Siia vahele…

  • kes on süüdi? pagulased…

    Noo joptvõimatt, kaua võib, ausalt. Enne pagulasi olid süüdi kõiges venelased, nüüd on eestlastel uus sihtmärk- pagulased! Enne, kui pagulased meie maale tulid, oli kõik tiptop, elasime külg-külje kõrval ja kõik elasid enda eest. Kedagi ei kottinud teise eestlase saatus, mured, probleemid ja muud halvad asjad. Miks peakski eks? Nüüd, kus elame koos pagulastega, meenuvad eestlastele meie nirud palgad, nirud lastetoetused, inimesed, kes on meie juurest juba lahkunud ning et nad ei tallagi üksinda sellel sitasel maal vaid meid on rohkem.. On teisigi eestlasi, kellel on tunded ja mõtted. See meenub neile siis, kui meie riiki on toodud pagulased. Keda me peaksime selle eest tänama, et täna üks eestlane hoolib…

  • creepy värk

    Ma mõtlesin põhimõtteliselt terve öö, et ma hakkan täna sellest kirjutama. Nüüd ma lõpuks sain vaba aega ning hakkangi sõnu ritta laduma.  Eile läksime magama. Mees ja lapsed juba magasid, aga vot ei saanud mina sõba silmale. Kohe üldse mitte. Kogu aeg oli selline tunne, et keegi jälgib.. Ei ole minul eales olnud midagi sellist, kui ma magama hakkan minema. Pimedas toas. Küll olen ma ette kujutanud neid Samarasid ja mootorsaemõrvareid, aga eilne oli midagi absoluutselt teistsugust… Vanem poeg magas enda voodis, noorem siis minu ja mehe vahel. No tunnen ühtäkki, et keegi nagu astuks teki peale.. Tõstsin teki üles ja poja jalad need olla ei saanud, sest ta jalad…

  • Sea Crunchy- merevetika snäkk!

    Kui mulle esmakordselt pakuti, kas tahaksin proovida uusi ja huvitavaid krõpse nimega “merevetika snäkid”, siis olin ma kohe nõus, sest mulle meeldivad uued ja huvitavad väljakutsed. See oli minu jaoks midagi erakordselt huvitavat, sest kuulsin sellistest snäkkidest esimest korda.  Muidugi ma pisut pelgasin, mis nende pakikeste sees olla võib ja kas nad mulle üldse maitsevad. Siiani olen põhimõtteliselt kõigega rahule jäänud, mis mulle saadetud on, kuid nendega kahtlesin veidike.  Saabuski see päev, mil mulle need snäkid ukse taha toodi ning siis lõi see hirm veel rohkem sisse, kui ma nägin, et neid on lausa kaks kasti ja igas kastis 12 pakki. Ehk siis kokku 24 pakki. Esimene mõte oli see,…

  • kui sa räägid inimesega, kes sind mõistab

    Kas teate seda tunnet, kui sa räägid inimesega, kes sind päriselt mõistab? Ma ei mõtle lihtsalt sõpra või sõbrannat. Ma mõtlen inimest, kes elab läbi täpselt seda, mida sa isegi. Inimene, kes teab mida öelda. Inimene, kes jõuab öelda midagi, mida tahtsid just sina öelda.  Ma ei ole armastanud kunagi rääkida oma ärevushäiretest, kuid viimasel ajal olen teinud samme, millest tahaksin uhkusega kirjutada, sest ma olen päriselt enda üle väga uhke. Ma poleks kunagi arvanud, et ma jõuan tänaseni- sellesse päeva, kus ma ei nuta enam hüsteeriliselt ega piilu aknast välja mõeldes, kuidas ma tahaksin olla sama normaalne, nagu kõik need, kes tänaval muretult kõnnivad. Kas koju, kooli või tööle. …

  • maal puudub elu?!

    Ma mõtlesin hommikul pikalt, et tahaks täna millestki kirjutada, aga ei tea, millest. Vahepeal sai koristatud ja nõusid pestud ning tulin Facebooki korraks. Pealehel hüppas ette kohe Vaido Neigausi postitus, kus ta ema kolis Tallinna. Muidu kõik tore, aga postituse all kommenteeritab üks neiu, et “maal tõesti elu pole”. Mind, kui maalähedast inimest õudsalt häirib, kui inimesed midagi sellist ütlevad. Jah, kõigil on oma arvamus ja kõigil on õigus seda avaldada.  Ma olen elanud juba pea 3 aastat linnas ja iga jumala päev igatsen ma elu maal. Ma sündisin maal, ma kasvasin üles maal, ma sain põhihariduse maal, ma sain oma esimese lapse maal. Kui ma maal üles kasvasin, mõtlesin…

  • edusammud II

    Mäletate minu eelmist “edusammud” postitust? Kui ei, siis leiad selle siit (LINK). Igatahes, astusin ma täna jällegi sellise sammu, kus tahaksin end kiita, sest ma tõesti tegin seda.  Tegelikult sai see samm juba paar nädalat tagasi tehtud, kus ma viisin dokumendid uuesti kooli, et 11 klassi minna ja kooliteed jätkata. Ma ei mõelnud enda jaoks eriliselt midagi läbi, läksin ja viisin. Ma teadsin, et ma tahan seda. Ma tundsin, et kui ma ei lähe uuesti proovima, olen läbikukkunud ning mingi tühjus jääb sisse kummitama.  Täna oli see kauaoodatud 1. september, mida ma hullupööra põdesin. Miks? Jõuame jälle minu ärevushäireteni. Teile kindlasti tundub üsna weird, et ma nendega viimasel ajal olen…