***

Püreemaailm

Ma olen küll ema kolmele poisile ja ühtteist iga lapsega midagi kõrva taha pannud, aga isegi nüüd leian ma ennast vahel olukorras, kus tunnen ennast täieliku võhikuna. Üks nendest on püreemaailm.

Ma arvan, et kui oleks minu teha, oleks Kristofer elu lõpuni piimadieedil, sest ma lihtsalt kardan seda püreeaega. Hendriku ja Raimondiga tuli see lisatoidu periood kuidagi hästi loomulikult ja ilma igasuguste viperusteta, kuid Kristofer streigib. Hullult streigib. No ei taha tema neid püreesid.

Peale neljandat kuud andsin talle naatukene kõrvitsapüreed proovida, mille peale oli selline kisa lahti, et hoia ja keela. Siis mõtlesin, et ok, las olla, lükkame selle tulevikku, kiiret pole.

Vahepeal pidasin perearstiga nõu ning ta arvas, et viie ja poole kuuselt oleks hea aeg hakata regulaarselt erinevaid püreesid pakkuma.

Eks see suur kisa ole alguse värk, ma ju tean ja sellistes asjades nagu püreede sisse söötmises, potitamises, lutist ja lutipudelist võõrutamises olen ma üldiselt hästi järjepidev ja alati oma soovitud tulemused ka saavutanud. Üsna kiiresti.

Ma pistaks ka röökima, kui olen viis kuud järjest piima limpsinud ja üks päev otsustab keegi mulle lusikaga mingit tahket jama suust sisse ajada. Oi, kuidas see mind endast välja viiks. Aga tasa ja targu on kõik võimalik, ma ju tean.

Eile mõtlesin, et haaran poest mõned püreed kaasa enne tuttavate juurde minekut. Ma nii regulaarselt iga päev ei ole andnud, kuigi ta on ju juba kuue kuune tegelikult ja oleks nagu aeg, eksole, aga proovin väga tihti talle erinevaid, enamjaolt soolaseid, püreesid tutvustada, et ta saaks harjuda ja sõbralikumalt uut toitu vastu võtta.

Eile oli valikus köögiviljapüree veiselihaga. Täitsa hästi võttis vastu. Ilma kisata. Suur edusamm. Kuna see seal tuubis oli selline rohkem tahke, plötsatasin lusikaga veits rohkem pudrujaks. Ja välja ka nii palju ei ajanud kui varem. Jee!

Ma tegelikult olengi mõelnud, et enne võiks soolast anda ning hiljem magusamat. Ma ei tea, kui hea plaan see on? Hea ideena tundub veel püree kuskil väikeses kausis õrnalt kuumaks ka lasta, võib-olla mekib veel paremini?

Mõni ütleb, et laps peaks kuue kuuselt juba lihakäntsakat järama, meie, noh, mekime erinevaid püreesid ja saame nendega sõpradeks.

Ja kui kellegil on mõnda head ideed või kasuliku nõu anda, mida kõrva taha jätta, olen üks suur kõrv. 🙂

3 thoughts on “Püreemaailm

  1. Ma oma lastele olen alguses puhtaid maitseid tutvustanud ja kui tema ja ta organism selle vastu võtnud, siis lisanud loomset püreedele, vältimaks siis kõhukinnisust.
    Ja kindlasti ikka soojaks lase ka toit, ise ka ju eelistad toitu soojalt, mitte külmalt:)

  2. Püree tee soojaks, maitseb paremini..
    Aga variant on näputoitu tutvustada, kui püreesid ei soovi.

  3. Esimese lapsega ikka hullult ajasin näpuga järge, et mida, millal jne anda. Praegu kolmas sai 1, kuidagi märkamatult on see püreetamine läinud. Proovis kõike ka mu enda toiduvalikust ja praegu suures osas ongi juba nö tavatoidu peal. Veisehakkliha sööb ikka juba ammu ilma igasugu püreestamiseta jm 😇 Tulekski lähtuda nö sisetundest. Mul kõik lapsed on vihanud neid 4-5k lillkspsa jm püreesid- no olgem ausad, on rõvedad ju jah 😁 Katseta, jälgi, proovi anda ka oma toitu mekkimiseks (juurikad kahvliga peeneks jne), lapsele ise oledki ju eeskuju. Kui sulle maitseb, maitseb ka talle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga