***

rasedaisud vol 2

17. veebr. 2017
Kui ma eelmises postituses kirjeldasin teile, kuidas ennast siin vahepeal vaalaks olen õginud, siis nüüd on asjad vähe teisiti. Ma ei saa midagi süüa! Mul on süda koguaeg paha, pea käib ringi. Potikallistajaks ma veel pole hakanud, aga ega palju puudu ei jää.
Kui alguses isutas räigelt näiteks sihvkade järgi, siis praegu on need kõige rõvedamad asjad minu jaoks.
Üks aeg sõin ma siin koguaeg porgandit, aga sellest hakkas ka lõpuks nii paha, et no ei.. kindel ei.

Ma ei mäleta, et Raimondit või Hendrikut oodates oleks mul sees niiviisi keeranud ja süda paha olnud. Olen kindel, et kaalunumber on isegi väiksemaks läinud, aga ega ma kaaluda ei viitsi. Kaalulangetamine ei ole hetkel enam minu põhiline prioriteet.

Ma olen alles 9 nädalat rase olnud, aga juba on selline tunne, et tahaks sünnitada (sülitan ikka üle õla kolm korda). Pean arstiga konsulteerima, ehk saab millegagi südamepahasust ja pearinglust koomale tõmmata.

Isudest veel nii palju, et kui mul on kõht tühi, võtan paar ampsu, siis ma juba tunnen, kuidas olen end nii pilgeni täis söönud, et võin vabalt ühest toast teise veereda. Ma mäletan, et Hendriku ja Raimondiga olin ma täielik õgard. Eriti teise lapsega ja see kajastus ka mitmel pildil peale sünnitamist. Raseduse ajal on peeglist raske aru saada, kas sa oled paks või mitu volti sul kuskil ripub, nahk on viimseni pingule tõmmatud. Peale Raimondi sündi olid mul korralikud pekikangid igalpool. Lausa piinlik on vaadata täna neid videosid, mis tol ajal tehtud sai.

Suurt osa kaalutõusust mängisid ärevushäired. Ma istusingi kodus ja sõin kõike, mida magu nõudis. Õnneks tänaseks on see eluperiood selja taha jäänud. Kindlasti pole nad täiesti ära kadunud, vahel ikka annavad endast märku, justkui meelde tuletades, et nad on olemas, aga ma olen neist tugevam.
Kokkuvõtvalt on lood nii, et kui ma eelmisel kuul sõin kõike, mida magu nõudis, siis nüüd pean ma end lausa sundima, sest laps minu sees vajab toitu. Muidu ma vist ei söökski. 😀

Only registered users can comment.

  1. Pearingluse vastu soovitas arst mul hommikul ennem voodist tõusmist midagi näksida, küpsist vms. Ning iivelduse vastu sain mina ainult kuivikuid närida 😂😂 siis ei ajanud oksele..

  2. Ma sain arstilt sellise rohu, mis oksele ei ajanud (ei lase oksendada), aga süda oli lihtsalt paha. Ütles, et võtaksin kuni 11 nädalani, et siis peaks iiveldus üle minema. Mul ei läinud, terve raseduse aeg oli tihti süda paha ja oksendasin.

  3. veits piinlik, aga ma näiteks sõin raseduse ajal lund ja jääd 😀 😀 niimodi isutas, töö juures lasin jäämasinast jääd topsi ja muudkui sõin. Kui ilus pehme lumi sadas maha siis kõndisin mehe selja taga, et ta ei näeks kui ma lund söön 😀 😀 ma ei saa siiani aru miks nii 😀 õnneks enam ei isuta ja see talv pole lund söönud hahahah 😀 22 kilo tuli ikka juurde 🙁

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga