septembrikate kokkutulek

Peale esimest ämmaka visiiti liitusin 2017 septembri beebide grupiga. Hendriku ja Raimondiga olen ka vist mingite gruppide liige, kuid sõna ma nendes võtnud pole ja tegemisi ka seal ei jälgi. Üsna soiku vajunud jälgimine minu poolt, ütleks ma, kuigi ega ma vist ei olegi väga selline grupiinimene, kes viitsiks kaasa rääkida, postitada ja kokku ka veel saada.

Nüüd mõtlesin seda laiskuspunkti endas muuta, sest mu sotsiaalne elu on tõesõna suremas. Liitusin grupiga, viskan aegajalt paar kõhukat ühe postituse alla, mõnel korral võtan ise ka sõna ja vahel räägin huvitavatel teemadel kaasa. Peab hakkama rohkem suhtlema, muidu kuivan siia koju nelja seina vahele ära.

Esmaspäeval oligi see päev, mil me Paide emmedega kokku saime. Meid peaks tegelikult rohkem olema, aga kõik ei reageerinud teatud postitusele, mis meid kokku kutsus chattima ja arutlema, kus ja millal kohtuda võiks. Ma ütlen ausalt, et pablasin küll räigelt. Millal ma viimati ilma lasteta üksinda kuskil käisin? Töölkäimine vist sinna alla ei lähe? Ehk siis vist oligi eelmine suvi, kui lapsed maal vanaema juures olid. Tegelikult pole ma üldse suhtlejatüüpi, s.t ma olengi selline omaette ja kinnine inimene. Ma võin inimestega vestelda ning tutvuda ja olen hästi elurõõmus, aga sellised pikemaajalised suhtlemised ja kokkusaamised.. pole viimased aastad juba minu tassike teed olnud. Oleks aeg sedagi muuta. 😀 Kaua ma konutan üksinda ja olen nolifer, eksole.

Kohtumine läks suurepäraselt. Käisime esialgu koos pilti tegemas oma kõhtudega ja siis läksime trahterisse istuma, sööma ja jooma. Lobisesime ning varsti oli aeg sealmaal, kus iga roju oma koju läks. 😀 Kes kalatarvetepoodi, kes koju, kes kulleriga kohtuma (mina :D) ja kes panka. 😀 Piinlikuid vaikushetki ei olnudki ja juttu jätkus normaalselt. 

5 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga