***

Sünni pildistamisest

30. juuli 2017

Kui Mallur Facebookis postitas, et käis elus esimest korda lapse sündi üles pildistamas ja filmimas, siis tunnistasin esimest korda avalikult, et olen ka ise sellele korduvalt mõelnud.

See oleks jumala huvitav ja kindlasti uus kogemus minu jaoks ning saaksin endale ainulaadse mälestuse sellest õilsast (loe: võijubedast) kogemusest, sest sünnitamine ise on tegelt ju selline tegevus, mis kipub kiirelt ununema. 😀

Okok, nali naljaks. 😀

Siis ma aga vaatan ajas tagasi ning mõtlen esimesele ja teisele sünnitamisele ning hakkan endamisi mõtlema, kas ma ikka tahan seda? Kas fotograaf mind hiljem enam sama pilguga vaataks? Ma ju saan aru, et sünnitamine on üks loomulik elu osa ning kõik, mis sellega kaasneb ja ei kaasne, on samuti vägagi normaalne, aga.. aga siiski.

Mõlemad sünnitamised on isegi mu mehel lauba higiseks võtnud ja südame kloppima pannud.. Mis veel fotograafist rääkida. 😀 Pealegi, mõtlen ma hetkel, et kui ma telliks oma sünnitamist pildistama kellegi, kas ma saaksin end tunda seal vabalt? Ma ei tea, ei tea, ei tea.. Pea on nii pulki täis, kui ma sellele mõtlen, samas nii räigelt tahaks sellist asja ju jäädvustada. Hiljem hea vaadata ja mõelda, et ma ei pea seda enam läbi elama. 😀 Kuni järgmise sünnitamiseni.

Ehk et mõeldes sellisele teemale, tuleb minus see hull pabistaja välja.. Mis te arvate? Kas tahaksite, et sünnitamise juures oleks keegi võõras (kellel veab ja ehk on tuttav fotograaf) või tahaksite seal toas olla ainult oma mehega? (ja no arstid ka muidugi :D)

Only registered users can comment.

  1. Kui ma ausalt ütlen, siis minu sünnituse juures oli lausa kaameramees 😂 Kui juhtusid vaatama Malluka intervjuud Kolmeraudses, kus oli juttu teleprojektist “Me saame lapse”, siia juhuikult olen mina ka seal. 😄 Alguses oli veidi ebamugav, aga lõpuks ma unustasi kaamera olemasolu, sest ma olin ise ju sellega juba raseduse ajal nõus

  2. Võid ju videokaamera kellegilt laenata ja lasta mehel ise filmida või pilte teha siis ei oleks võõraid juures 😃 Mul üks tuttav lasi endast pilte teha, fotograafiks oli tal hea sõbranna. Aga ise olen 1 lapse ema ja olen ka mõelnud, et oleksin võinud ka lasta filmida jne, oleks ilus mälestus 😇

    1. Kindlasti lasen mehel klõpsida ka, aga no.. Ma arvan, et enamus ajast peab ta mu kätt hoidma. 😀

  3. Mina oleks tahtnud,et keegi pildistaks sünnitamise üles. Pole.keegi tuttav v võõras mind seal seganud sel hetkel.
    Samas tahaks ise räigelt kellegi sünnitamisel kaasas olla ja näha kõrvalt seda aega.
    Kahju et ma fotograaf pole 🙁 😀

  4. Mina endale ei tahaks fotograafi sünnitusele. Aga minul olid 2 noort praktikanti sünnitusel. Kuna olin noor ja üksinda sünnitusel, siis mina olin nõus et tulevad. Nuh ega ma olin juba 24 h valutanud ja sünnitus tegevus juba käis siis mul pold aega mõelda kas ikka tahaksin. Kuid ütlen ei kahetse. Nad olid väga abiks ja toeks. Pole küll sama mis fotograaf aga kui lugesin Malluka lugu tuli see meelde ja hakkasin sellele mõtlema. Ka Mallukas oli samaaegselt toeks ja usun kui on õge fotograaf siis miks mitte. Eriti kui oled seda tahtnud.

  5. Esiteks, Mallu pole ju eilne. Ta on ise ka sünnitanud ja teab, mismoodi see protseduur välja hakkab nägema. Iseasi, kas tema sinna paidesse viitsiks ja jõuaks tulla. Mis selle jäädvustamisse puutub, siis mõnes mõttes oleks see ilus mälestus. Pärast saad end kõrvalt vaadata(kui video ka tehakse), aga mina näiteks ei oleks tahtnud isegi seda, et mu mees kõrval on, kui mina seal”abitus olukorras” olen. Ja ega ta ei olnudki juures, sest siis ei olnud veel peresünnitusi, kui mina oma lapsed ilmale tõin. Selle eest askeldasid seal mees(meditsiini)praktikandid. 😀 Ühel neist oli “au” minu kärisenud jalgevahet kokku õmmelda. 😀
    Aga ajad ja kombed on muutunud ja mina igatahes mõtleks selle sündmuse jäädvustamise peale, kui sobiva piltniku leiad. See, mida keegi sinust pärast mõtleb, ei pea sind küll sellest soovist loobuma panema. 😉

    1. Ega ma tegelikult ei pidanudki silmas seda, et Mallukat pildistama tellida. 😀 Fotograafe terve riik täis. 😀

  6. Mul poleks vast selle vastu pidagi, kui olen eelnevalt fotograafiga kohtunud ja nö. Sina sõbraks saanud. Aga see võtab mul üldjuhul aega. Kaks sünnitust on olnud lihtsad ja kiired. Usun et kui tulevikus kolmas-neljas siis poleks ka probleemi ja siis vaat ei häiriks ka kõrvalise isiku kohalolek. Teise lapse sünnil oli meie juures praktikant ,kes oli väga suureks toeks ja abiks. Tema oli see kes lolidele arstidele käratas et lapse pea juba paistab ja naine vajab abi…mida mökutate…!! Abikaasa on ka mõlemal korral kaasas olnud ja vana rahu use 🙂 niiet jah, vast tahaks küll fotograafi.

  7. Hei!
    Mulle on jäänud silma see ilus lilleline voodipesu. Kui saladus ei ole, siis kustkohast see pärineb? 🙂
    Muidu väga mõnus lugemine nagu ikka 🙂

  8. Kas fotograaf sind pärast sama pilguga vaataks? Kindlasti mitte. Ta arvaks peale seda, et sa oled veel vōimsam naine!

    Ja rääkides kõikidest muudest asjadest, siis Nele Tasase juures sünnipildistamise koolituse läbinuna oskan öelda, et see pole päris see milline Mallu pildistamisest mulje võis jääda (kuigi Mallukas tegi head tööd.)

    Sünnipildistamise fotograaf ja kliendid saavad alati enne kokku, rääkimaks läbi kõikvõimalikud detailid ja kliendi soovid/mitte soovid. Seega saab selle käigus selgeks, kas klapp fotograafiga on või mitte.
    Lisaks paneb fotograaf oma aja selle asja hingeks mitte ainult pildistamise ajaks, vaid ta on valmis juba 2ndl enne ja kui läheb üle, siis ka peale tähtaega. Ka öösel. Ka peol olles, kuidas iganes.
    Sünnipildistamine on väga suur töö ja need fotograafid kes seda teevad, teevad seda hingega ja peavad seda väga väga ilusaks asjaks. Seega neid sünnitusel toimuvaid “rõvedusi” ei pea fotograafi pärast kartma..

    Juttu on veel palju, aga ei viitsi siia kõike kirja panna. Kui tahad sellest rohkem teada ja tahad seda jäädvustada, siis minu kontakte sa juba tead 😛

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga