***

Üks päev on helgem kui teine

Lastega on jummala vinge elada! Päriselt kah! Mult on palju küsitud, kuidas ma kolme lapsega hakkama saan, just kolme poisiga, kui samal ajal mõnel on ainult üks laps ja võib end hullarisse sisse juba kirjutada. Teate, ma olen seda varem öelnud ja ütlen ka nüüd, et minu meelest on kolme lapsega palju kergem kui ühega.

Ma ausalt ka ei kujutaks oma elu ilma lasteta ette. Veel vähem kujutan ette seda, kuidas ma sain enne lapsevanemaks saamist mõelda, et jälestan lapsi. Nagu what?! Nad pakuvad mulle kõike – alates pisaratest kuni naerusuuni. Nendega on nii lõbus, nendega vestlused on kõige huvitavamad ja naljakamad, nende arvamused ja maailmavaated on nii erinevad ja lapselikud. Nad on kõige khuulimad kutid üldse!

Mõnda aega tagasi käis mul sõbranna külas. Raimond ja Hendrik korraldasid sellist tralli siin ning sõbranna lihtsalt vaatas suu ammuli ja küsis, kuidas ma nii rahulik olla saan. Ma lihtsalt ei näe mõtet närveldada ja paanitseda. Kogemus on näidanud, et rahulikuks olemine on üks põhilis asju lapsevanemaks olemise juures. Rahulikult kuulata, rahulikult vestelda, rahulikult kõike lahendada.

Jah, ma olen ka närvivapustuse äärel olnud ja olen endalt küsinud, kelle lapsi ma kasvatan, miks nad vahel sellised on…. Aga ajaga kasvame kõik. Hakkame asju teise pilguga vaatama, probleeme arukamalt lahendama, üksteist rohkem mõistma.

Hendrik on selline tagasihoidlik, sõnakuulelik, mitte väga aktiivne ning pigem hoiab tahaplaanile. Iseloomult on ta rõõmus, solvub kergelt ehk õrna hingega, sõbralik, vaos hoitud, viisakas. Hendrikule ei meeldi lärm ja tants-trall. Ta ongi selline hästi vaikne ja pigem hoiab madalat profiili. No mis sellise lapse kasvatamise juures saakski keerulist olla? 😀

Raimond on meie pere säraküünal. Särab, naerab, tantsib, trallitab. Ta on sõbralik, jääb alati oma soovidele kindlaks, vaidleb palju, tembutab, kangekaelne, ei anna nii kiirelt alla vaid võitleb selle eest, mida ta tahab, sõnakuulelik, rõõmus, viisakas ja otsekohene. Temaga on juba tsipa keerulisem, sest tõesti, teda on näiteks hästi raske ümber veenda.

Läksime täna lasteaeda. Tal on hommikuti kombeks minna enne söömist natukeseks ajaks venna rühma, muidu ei ole ta nõus lasteaeda minema. Ok, selle koha pealt oleme kasvatajatega järele andnud. Las ta siis läheb ja on natuke venna juures. Täna hommikul rääkis ta aga suure suuga, et nüüd läheb oma rühma, kaua ta ikka venna omas aega veedab. Ma olin kohe positiivselt meelestatud, et oh jess, lõpuks! Jõudsime lasteaeda söömise ajaks ning siis hakkas trall pihta. Raimond ütles, et ei ole nõus oma rühma minema ja tahab venna omasse minna. Mina vastasin, et ei saa, kuna söömine hakkab. Venna hakkas sööma ja tema peab ka.

Tema kangekaelselt aga keeldus minemast sööma. Kasvatajaga veel rääkisime, et sööb ära ja siis saab venna rühma natukeseks minna. Sellega ta nõustus, aga!! ta tahtis, et mina tema kõrval istuks seni kuni tema sööb. Eks ma istusin, aga üritasin samal ajal rühmast plehku panna. Raimond märkas ja jooksis suure jonniga järgi. Ja siis ta vedas mu sinna rühma tagasi, enda kõrvale ja tagatipuks polnud nõus ise sööma vaid tahtis, et ma teda söödaks. Andsin järele.

Puder söödud, piim joodud, sai venna rühma minna. See oli esimene ebamugav olukord, mis lasteaias üldse tekkinud on Raimondiga. Ta ei ole nõus hommikuti enda rühma minema ja ma ei mõista, miks. Sellest saan aru, et ikka tahaks ju oma vennaga koos olla, kuid alguses sellist probleemi ei olnud.

Kristoferiga on vast kõige lihtsam. Vahel. Ta on hakanud ennast keerama, asju haarama ja seda metsiku jõuga. Näiteks täna tiris ta mult juuksed peast. Ma ütlen, et tugeva haaramisega poiss ja clip in juuksepikendused ei sobi omavahel kokku. Üldse mitte. 😀

Lõpuks ütlen, et kolme lapsega pole midagi nii keerulist. Kõik on võimalik. Iga lapsega õpin midagi, ajaga õpib. Laste kasvatamises ei ole midagi ületamatut. Vahet pole, kas nad on tüdrukud või poisid. Eks näis, mis ma siis arvan, kui nad kooli lähevad või teismeeas on. 😀 Võib-olla pean oma sõnu sööma. 😀

1 thought on “Üks päev on helgem kui teine

  1. Mul on üks laps(poiss, 4a) ja ütlen ausalt, et temaga on vahest ikka päris keeruline. Viimasel ajal ütlevad mulle köik, et peaksin uue lapse tegema ja siis poiss muutub ka rahulikumaks. Poiss ise on ka uurima hakanud miks tal pole õde ega venda. Tahab nii kangesti endale seltsilisi, et joonistas paberile omale venna ja õe 😂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga