Täna on see müstiline päev – 13 ja reede. Ma küll ei oma usku müstilistesse asjadesse, aga tabasin end täna härrale ütlemas, et ta ettevaatlikult koju sõidaks, sest täna ju 13 ja reede. Härra küsis, miks. Vastasin, et noh selline kuupäev ja igaksjuhuks. Ta ütles selle peale, et see on kindlasti väljamõeldud asi ja tema ei usu sääraseid asju. Eks jah.. ma ka ei usu, aga ikkagi…
Ja kuigi ma arvan, et oma saatuse kujundame ikkagi ise ning pole olemas midagi või kedagi, kes meie elusid juhendaks või saatust ette määraks, siis alatihti leian end oma põhimõtetele vastu rääkimas või tegutsemas.
Ma ei usu jumalasse, ma ei usu ebaõnne, ma ei usu saatusesse, ma ei usu, et on olemas karma. Samas sülitan ma igal korral üle vasaku õla, kui kipun halbu mõtteid mõtlema. Kui kõnnin tänaval, hüppan kanalisatsioonikaevust üle või lähen selle kõrvalt, sest keegi kunagi ütles, et selle peale astumine toob halba õnne. Ma korjan alati maast sendid üles, sest ka selle kohta on kunagi öeldud, et mitte korjamisel tabab mind halb õnn – raha hakkab perekonnast välja voolama. Ja kui on tegemist rahvarohke kohaga ning ei taha näida inimestele kui üks kerjus (ma ei tea, miks peaksin üldse tundma häbi, kui võtan maast raha üles, aga see selleks) ning see sent sinna maha jääb, valutab mu süda ikka tükk aega. 😀
Proovin oma elu elada täpselt nii, et kõik, mis tuleb ringiga tagasi, on hea ja positiivne. Don’t believe in karma? Ütlen küll nii, aga alateadvuses mõtlen muud.
Mäletan, et põhikooli ajal oli kooli juures surnuaia kõrval seisid kaks elektriposti täpsel nagu A, aga ilma selle vahekriipsuta. Ja siis oli meil sõbrannadega uskumus, et kui sealt vahelt läbi kõnnid, saad koolis halbu hindeid. 😀 Ma tõesõna vältisin sealt alt läbi minemist, sest arvasin, et mitte minu mõistus ei tooda halbu hindeid vaid kaks elektriposti. 😀
Ja siin ma nüüd olen… Räägin, kuidas ma mitte midagi ei usu, samas oman usku paljudesse asjadesse ja proovin neid vältida, et mitte ebaõnnes elada.
Millesse teie usute?
Olen kuulnud erinevaid asju: kes sente korjab, see jääbki sente korjama. Samas veel, et kus on, sinna tuleb juurde ja kes sente ei korja, see krooni ei saa.
Ise usun ütlusse “sõnal on jõud” egk kõike, mida mōtled, ei tohi välja öelda. Minu suust ei kuule iialgi asju nagu: “mõtle, kui midagi juhtuks” või “äkki temaga juhtus..”
A-kujulisi elektriposte väldin ka. Musta kassi pelgan samuti. Otsin alati silmadega kassi küljes valget laiku, et süda rahulikim oleks.
Oi, selle teemaga pean ma igapäevaselt tegelema, et need tobedad harjumused maha raputada. Aga mõned näited, mis mu elu siis nö piiravad: käekotti ei tohi maha panna, raha läheb välja; kodust välja minnes tuleb alati enne peeglisse vaada, halb õnn muidu; kui oled kodust välja läinud, aga midagi ununes ja tagasi minnes tuleb selg ees välja minna uuesti; beebivoodit ei tohi enne lapse sündi osta; sõbraga, kallimaga kõndides ei tohi nii kõndida et post jääb vahele, muidu tuleb tüli jne, ühesõnaga neid on palju, millistest sundmõtetest ma lahti proovin saada. 🙂 A 13 ja reede on imelik teema, number 13 üldse. Osades USA majades puudub see korrus või korter, mu ülemus, kes on vene rahvusest, ri kasuta nt dokumentidel 13ndat kuupäeva. Aga mu laps sündis 13ndal,peame täna pooleaastast sünnipäeva, seega loodan, et see 13 ja reede ei pea paika. 😀