Ovia rasedusäpp näitab mulle, et mu kõhuelanik on hetkel umbes koopaorava mõõtu. Noh, eks ma siis kutsun teda siin hellitavalt oma koopaoravabeebiks. Lapsed vaatavad mind nagu mõnda vaimuhaiget, sest alles hiljaaegu rääkis emme, et kõhus on väike beebi ja nüüd äkki on ta oravaks muutunud. 😀
Üks positiivne asi on see, et hormoonid on madalat profiili hakanud hoidma. Enam ei olegi mees kõiges süüdi ja lapsed on kuidagi palju toredamad kui mõned nädalad tagasi. Praegu ei ajagi mind nutma ei vahtplast ega laelambid…
Isude koha pealt nii palju, et ma olen hakanud normaalselt sööma. Ma ei tea, kas asi on selles, et me elame nüüd päriselt ka enda kodus või on see lihtsalt asjade kokkulangevus, aga tõesti on mul hommikul korralik söögiisu ja päeval ja isegi õhtul ka ning ma tõesti söön kolm korda päevas, joon palju vett ja tunnen end ka selle tõttu paremini. Rauatablakaid neelan, magneesiumi ka ja üritan rauarikkaid toite süüa, aga väikest mure tekitab see, et nüüd, kui ma Paide emos käisin, oli rauanäit sama madal kui veebruari lõpus.
Juuksed endiselt langevad välja, aga siinkohal tõttas appi mulle Linea Natura, kes saatis mulle vastavaid tooteid, et ma oma juuksed korda saaksin. Ei taha ju meist ükski naine kiilakana lõpetada. Šampoon, juuksekreem ja ampullid on alles katsetamisjärgus, seega neist kirjutan ehk kunagi tulevikus.
Kõht kasvab ja paar päeva tagasi hakkasin liigutusi tundma. See on nii imeline, kuid samas väga veider tunne. Mees küsis ka, et kas pole imelik olla, kui tead, et su sees kasvab teine inimene. Muidugi on! Jumala ebamugav, kui miski su sees liigub, aga see on veel kökimöki. Raseduse lõpus saan korralikult ribipeksu tunda, selles olen ma kindel.
Päeva lõpuks on ikka selline kõht ette veninud, aga tegelikult raseduse kohta on see üpris väike. Hommikul on seda kõige parem vaadata.
Egas siin polegi suurt rohkem midagi… 12. mai on looteanatoomia ja saame lapse soo teada, kuigi ma olen juba 100% kindel, kumb tuleb. Ja selleks on poiss! Tahate näha, et mul on õigus. 😀
Panen oma panuse tüdrukule 😉
Tüdruk tuleb ju! Ja enda kodu saite? Eem, teiste kodus ju elate, mingi üürikas juh.
Ei tule ta midagi 😀
Polegi öelnud, et päris oma kodu saime. 🙂
…elame nüüd päriselt ka enda kodus
Ma mõtlesin selle all ikka seda, et oleme enda kodus, oma asjade keskel, mitte enam ämma juures. Üürikas või mitte, ikka rohkem kodu, kui sugulaste juures ju. 🙂
Ma pole päris täpselt veel aru saanud miks te Paidesse kolisite? Väga vabandan, aga algul arvasin et selle põhjuseks on odavad korterid, kuid teie hoopis üürisite. Mis siis selle põhjuseks on? Kui tegelikult teil Tallinnasse pidevalt asja ja tiirutate edasi tagasi.
Ei ole Tallinnasse enam asja. Esimesel kuul oli, aga seal saime kõik asjatoimetused tehtud. Paide kolisime odavate üürihindade tõttu ja sellepärast, et tahtsime ammu maale kolida. 🙂
Mina ennustan Teie perre pisipiigat! Kõhuke ka kuidagi sellise kujuga , mis tavaliselt vastab tüdrukule. Jään põnevusega ootama 😉