Minu meelest on küll nii, et kui me avaldame arvamust asjade kohta, mis otseselt meiega seotud ei ole, tunneme rohkemal või vähemal määral ennast puudutatuna. No näiteks jagas Pere ja Kodu mingit naeruväärset artiklit kellegi poolt, kes arvas, et kui sa ikka ema oled, võiksid kleidid ja kingad heaga kapist koristada ja nunnarüü sinna asemele sättida. Ja tegelikult oleks ideaalne, kui sa ennast koju luku taha paneksid, sest ega emadel ei kõlba ju enam kuskil väljas ka käia.
Nii paljud naised jagasid seda artiklit Facebookis. Ma isegi ei avanud seda, sest pealkiri oli juba nii tobe, aga kuna kaks inimest mulle selle lingi saatsid ja küsisid mu arvamust, tegin lahti, lugesin. Absurd. Või kas ikka on? Kas see, kui keegi arvab teisiti kui mina, on absurd ikka? Igal inimesel ju oma arvamus. Ega ühe oma pole vale sellepärast, et teine teisiti arvab. Inimestel on erinevad normaalsused. Mis seal ikka. Lasin ühest silmast sisse ja teisest välja (kõrvu ma ju selle lugemiseks ei kasutanud), sest ennast puudutatuna ei tundnud. Miks peakski. 😀
Sama on Eveliisi postitusega. Ma ei saa aru, miks paljud lähevad põlema ja kukuvad sotsiaalmeedias seletama, mis nende arust päris elu on ja kuidas Eveliis ikka midagi sellist julgeb väita, et rohkem kui ühe lapsega polegi päris elu. Mina seda muidugi sealt välja ei lugenud, aga paljud lugesid. Inimesed tunnevad jälle lihtsalt puudutatuna ennast. Ma elan üsna kuiviku elu, mul on peaaegu neli last ja mul on küll suva, mida üks Eveliis arvab, mis see õige päris elu on. 😀
Mis mind aga rohkem puudutatuna tundma paneb, on see, kuidas inimesed minu “imestunud nägu” kommenteerivad, siin blogis. Miks sa koguaeg oma silmi punnitad? Miks sa koguaeg nii imestunud näoga oled? Miks sa oma kulmi koguaeg kergitad? Las ma seletan – elu on nii ilus, paneb koguaeg imestama! Hehe, tegelt nii roosiline asi ei ole, kahjuks. Mul on üsna rasked silmalaud ja kui ma natuke oma kulmu ei kergitaks piltidel, oleks ma nagu mitu päeva jutti joonud (jah, ma olen näinud sellist silmadega inimesi ?).
Ja kui ajab nii oksele mu nägu ja see, kuidas ma oma silmi pealuu seest välja punnitan, siis “unfollow”. Ma pole veel ähvardanud kedagi ennast jälgima. 😀
Eks inimesed kirjutavad ja jäävadki kirjutama asjadest, mis neid puudutatuna tundma panevad. Ka mina. Vahet pole, kas oled blogija või mitte. See on igati normaalne.
Aga lõpetaks väheke positiivsema noodiga – kas teil on juba lumi maas? Ma nägin eile nii mitmeid pilte lumesajust, aga meil ei midagi. Korra sadas törts valget. 😀
Kes see Eveliis on ?
Lumekirme on maas. Aga tahaks lastega juba kelgutama minna. ( jah 2 last ja suudan ikka elada ja seda nautida. Kannan ka lūhikesi kleite ja kontsaga kingi ??)
Mul lapsed lasid juba suvel siin asfaldi peal kelguga ringi ja nõudsid kelgutama minekut. Seega võid arvata, kui leilis nad sellest törtsust lumest on. ??
Hmm, minule jäi jällegi arusaamatuks see kust loeti välja pere ja kodu artiklist, et selga peaks panema nunnarüü ja ennast koju lukutaha panema, no kuskilt ei lugenud välja sellist asja, point oli ikka see, et emana iga kuu täis peaga klubis “tantsida” pole kena, mõndade arvates ja minu arust polegi, minul isiklikult ebameeldiv vaadata selliseid inimesi aga eks see sõltub sellest kellel mis prioriteedid on ja millega tegeleti enne laste sündi, seda suurem on tõenäosus, et sellist elu ka jätkatakse. Ja mis jutt, et koju lukutaha tuleb end panna(?!) See kui ema ei saa üks klubis käia on siis nagu vangla? Ma ei kujutaks ette, et ma LAPSEGA nelja seina vahel istuks, seda ju just lapse pärast, tema pärast sa ju peabki olema aktiivne ja käima ringi ja silmaringi arendama ja seda juba beebieas(!!) Meie käime küll igapäev kuskil üritustel või kohvikus, beebil ka palju toredam, mitte kodus istuda, sellist asja ei kujutaks ettegi, et peale lapse saamist jääks koju, sellist elu elasime enne last ja ka nüüd, mina isiklikult saan sellega ennast väga “tuulutatud” kui pidevalt ringi käime ja laps kaasas, ta pole ju koorem millest pidevalt lahti tahaks saada, seega on tõesti väga erinevad arusaamad inimestel.
Ma arvan et su imestunud nägu tekib tegelt natuke valest kulmukujust.. Ja see võibki kogu su näo teiseks muuta..oleme ju näinud kyll neid pilte kellel on valesti kulmud joonistatud ja tänu sellele näevad näiteks kole kurjad välja aga tegelt nad ei ole.. Ka sinu kulmukuju ei ole ideaalne, keskelt on nad nagu iga hetk kokku kasvamas..aga see on sinu nägu ja sinu asi kuidas ja mis ju.
Ma tegelt soovitaksin minna paides kellegi toreda kulmutehniku juurde kes mõõdab täpselt sinu näokujuga vastava kulmukuju ja suuruse sulle. See protseduur ei ole absoluutselt kallis, minu linnas maksab see 10€ vaid.. Ja kulmud on ideaalsed vähemalt:)
See postitus on vaid minu arvamus ja ei ole absoluutselt mõeldud halvaga:)
Ilusat päikselist päeva!
Aitäh nõuande eest! Peab vist ära proovima, kaotada pole ju midagi ?
Eks inimestele endile ikka tundub, et mingi poosi või näoilmega tunduvad nad pildil ilusamad. Teiste jaoks näeb see pigem tõesti veider välja… Aga eks neid pildistamise “vigu” teevad teised blogijad ka… Costany’l on iga teise pildi peal mingil põhjusel pea viltu ja grupi piltidel üritab ta tavaliselt olla VEEL lühem kui ta tegelikult on, Miiul on ka selline natuke pea viltu poos, mida ta tihti teeb, Printsess üritab oma elukaaslasest pildil lühem paista, marimelli Meelis üritab alati nagu mingi modell seista ja väga diipilt kaugusesse vaadata jne jne… Mallukas on vist ainus, kellel on üsna suva, milline ta pildi peal on…
Mina lugejana pigem armastan seda, kui pildilt vaatab vastu loomulik inimene. Aga see on minu arvamus, üldiselt tehku kõik, mida tahavad…
Ma pigem küsin, et kas sul “imestunud silmade” tegemisest laubale kortsud ei tule? Mul näiteks tulevad ja ma ei kujuta ette, kuidas saab keegi oma kulme “tõsta” ilma laupa kortsutamata.
Tulevad küll – õrnad vaod on otsaees juba olemas, aga nagunkeegi siin kommenteeris juba, peab vist kulme minema muutma, laskma tõsta ehk, kui see üldse võimalik on ja kellelgi asjatundjal üle vaadata – võib näoilmes palju muuta ?