Laupäeval toimus minu ja Hendriku sünnipäevapidu. Mõtlesin, et oleks mõistlik koos pidada. Tuleb ehk odavam. Eksisin.
Mul on selline tunne, et sünnipäevadel polegi mõtet süüa teha. Lastele vähemalt küll mitte midagi rasket, nt salat vaid pigem snäkilaud, joogi ja kergemate snäkkidega, sest söömine pole peol nende esimene prioriteet. 😀
Ja täiskasvanud ka väga süüa ei armasta, ma panin tähele. Vaaritasin salatit mingi neli tundi, lõikasin igast snäkke ja asju, vorpisin singirulle, muud valmis snäkid, kringlid ja asjad, aga julgelt üle poole toidu tõin koju. Salat läks hapuks, sest ka meie seda nii palju ei jaksa siin sisse vitsutada ja kellelegi anda ka ei olnud.
Järgmine aasta ma pean küll oma sünnipäeva eraldi. Lastega tegelemist oli nii palju, et enda külalistega ei jõudnudki väga tegeleda ehk kui te küsite, kas jäin rahule, siis ei.
Eelmine aasta pidasin enda oma eraldi ja palju ägedam oli. Järgmisel aastal teen kindlasti samamoodi.
Mis külalistele peale väga läksid, olid Maks&Moorits erinevad snäkid. Need olid tõesti nii maitsvad, isegi minu jaoks, kes tavaliselt sellist kuiva kraami ei armasta. Seega, suur aitäh, Maks&Moorits, et meie pidulauda oma snäkkidega varustasite. 🙂
Kuna jooksmist ja higistamist oli tõesti megapalju, sain ma ilmselt külma tol õhtul, sest täna olen ma suremas. Mul on megahalb olla. Pea lõhub, kurk valutab, räme köha, kõik kohad on valusad, beebi mürgeldab hullult sees, öösel magada ei saa. Ainult palavik on puudu. Geidul see-eest oli siin kaks päeva järjest 40 palavik, ilmselt sai ka külma. Juba reedel, kui Tallinna Näituste messikeskuses käisime.
Lastel oli kutse peal kirjas kostüümipidu ja enamus ka kostüümides tulid. Kes ei tulnud, polnud hullu. Lõbus oli kõigil.
Ma ise mõtlesin ka sellel aastal chillimalt võtta ja kostüümi selga tõmmata. Ägeda onsie saatis mulle http://www.snuggles.ee
See on tõesti hästi mugav ja vinge ning mahutas mu kõhukese ka ära. Ma märkisin muidu enda kutsete peale ka dresscodeks, et inimesed astuks oma mugavustsoonist välja ja laseks fantaasial lennata ning mõned ka viitsisid kostüümi selga panna. Seda oli äge vaadata! Aga jällegi, ma saan aru neist, kes ei viitsinud. Kui ma poleks rase, oleks ma ka ilmselt tahtnud normaalne välja näha. 😀
Aga ma olin üllatunud, et enamus ikkagi kohale tulid. Võin julgelt väita, et mul ei ole juba aastaid nii palju inimesi sünnipäeval käinud. Aitäh teile! ❤️
Hendrik jäi oma sünnipäevaga väga rahule. Kuigi päris sünnipäev on tal alles kolmapäeval. ?
Midagi raju seal loomulikult polnud, nagu pealkiri väidab, aga minu jaoks megaväsitav.
Viimased postitused
Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on
No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]
9 kommentaari
Kuidas dinosaurused meile koju said
Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]
Kuidas lapsed omale sooja toa said
No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]
8 kommentaari
Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!
Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]
Lapsed ja verdtarretav püha
Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]
Mu per*e on kõnelenud…
Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]
9 kommentaari
Kuidas me lastega puhkamas käisime
Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]
Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?
Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]
2 kommentaari
Hommikused mõtisklused….
Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]
5 kommentaari