Oleks vist pidanud natuke teistmoodi selle pealkirja sõnastama, sest rasedusest pole mul suurt midagi kirjutada, see-eest vankri kohta küll. 😀
Käisin eile ämmaemanda juures. Täna peaks olema 29 nädalat ja elu on lill. Sesmõttes, et häda pole mul midagi, kui välja arvata ilge sügelus. Seal all. Aga sellele probleemile me juba lahenduse leidsime. Tuleb rohkem pesemas käia. Ok-ok, nali (pesemas tuleb muidugi tihti käia, selle kohta ma nalja ei teinud), aga ikka apteegist leidsin lahenduse.
Kaalust olen isegi 200g alla võtnud, seega mu kaalunumber algab jälle seitsmega. Jehhuu! Aga ega ma olin siin kolm nädalat jutti haige ka, kus söömine ei olnud mu esimene prioriteet.
Aju lööb päris palju erroreid ette viimasel ajal, st nt suhtlen ühe inimesega Facebookis ja seejärel teisega Instagramis ja lõpuks taipan, et tegemist on ühe ja sama inimesega. Ups. Seda juhtub millegipärast viimasel ajal jube tihti. Niiet teate siis…
Kõik muu on täiesti okei. Mulle meeldib rase olla. Võib-olla lõpupoole räägin muud juttu. 😀
Igatahes, tahtsin ma tegelikult keskenduda rohkem vankriteemale. Esialgu mõtlesime küll, et jätame Kristoferi oma alles, on teine ju üsna korralik ja päris okei välimusega ka, aga ma ei tea, kas asi on hormoonides või milles, aga mulle ühtäkki ei meeldi see vanker enam. Jah, rattad on suured ja sellistega on mugav sõita, aga need värvid ei kõneta mind enam kuidagi.
Tahaks midagi halli või punast või valget… Või pole mõtet praegu uisapäisa midagi osta, pärast muutub hormonaalne tasakaal mu kehas normaalseks ja taipan, et tegin vale sammu. Täpselt nagu tapeediga meie elutoas. Kui Kristoferi ootasin, olid roosad lilled nii teemas. Nii, kui ära sünnitasin, mõtlesin, kes see loll meile sellise tapeedi valis. ?
Iseenesest on selle vankriga mugav sõita ja kuna see on nahast, siis ka ülimalt mugav ja lihtne puhastada, värvid ka enamvähem okeid, st sobib ju nii poisile kui ka tüdrukule. Käepide on reguleeritav, beebitarvete kott on ka sinna juurde kinnitatav. Ideaalne ju?
Ainus miinus, mis ma välja tooks, on see, et ees ei ole pöörlevaid rattaid. Mul kunagi oli selliste ratastega vanker ja see oli ausalt mugav. Sellega kanguta ise, et saaks pööratud. Kui rehvid korralikult täis pumbatud, pole probleemi, aga kui peaks juhtuma, et ei ole, siis on küll tüütu ja ebamugav.
Ma päris täpselt ei teagi, mida ma siis tahan, samas nagu tean ka. Geit ütles, et kirsipunane oleks ideaalne, aga ma tahaks värvide osas midagi neutraalset, mis sobib nii poisile kui ka tüdrukule – hiljem lihtsam maha müüa. 😀 Tahaks midagi avaramat ja värvi poolest kaldun ma ise halli- tume halli poole, aga suured rattad peaksid ikkagi ka olema. Pöörlevad või mitte. Vahet pole. Mul pump olemas. 😀
Mõni on soovitanud üldse kahe lapse käru, sest kuhu Krissu siis jääb, eks. Aga ma loodan, et ta lippab usinalt ringi selleks ajaks ja kahe lapse käru jaoks vajadust siiski ei ole. Ma pole siiani ühtegi sellist näinud, mis mulle välimuselt ka meeldiks ja mingi kolakaga ei taha ringi sõita.
Ma ei tea kuidas teil ruumiga on, aga mina jätaks selle käru alles ja ostaks lisaks veel ühe kergema ja millel on need pöörlevad rattad ees 🙂 või ostaks jalutuskäru millele saab korvi peale osta. Aga eks te peate mõtlema ja seda kärumajandust, ei tea kuidas Krissu teil jalutada viitsib – et siis mingi käru millele on võimalik ka seisulaud osta oleks ju hea 🙂
Vankri osas niipalju et mul nt on phil&teds dash. Suured rattad, mugav. Ja ilus. Ning taha saab lisaistme osta kui nt teine laps tahab ka istuda. Mega kerge – 10.5kg oli vist. Kergelt käib kokku.
Esialgu jätaks selle mis sul on alles ja pärast oleks kahe istmega ikkagi hea sest teine veel ju päris pisi. Või nt need seisulauad koos istmega on ka hea lahendus. Muidugi kui oled jalutaja tüüpi üldsegi ?
Mis ajast vankri värvi ka valitakse kriteeriumitel, et sobiks poisile ja tüdrukule?? Värvidel pole ju ometi sugu.
Alates 2011