Tegelikult ei ole see üldse tore, et pühapäev täna on. Jõudis teine kuidagi kiirelt kohale sellel nädalal. Ma tunnen, et ma ei saanud nende kolme päevaga üldse end välja puhata. Neljapäeval oli küll tööga seotud koolitus, kuid see varajane ärkamine siiski väsitas. Toimus toiduhügieeni koolitus, kust ma midagi juurde ei õppinudki, sest kõik tundus vägagi loogiline, kuid nüüd on isiklik hügieen minu jaoks veel tähtsam, kui enne. Mitte, et enne poleks ta tähtis olnud, kuid seal koolitusel sain ma üksikasjalikult teada, kuidas miski levib. Ma teadsin seda ka varem, kuid.. ma ei oska seletada- kõike seletati nii detailselt, et peas tekkisid erinevad kujutluspildid, kuidas keegi võib lihtsal viisil saada endale miski halva haiguse.
Koolitusel räägiti ka palju muud. Toodi erinevaid näiteid erinevate klientide kohta, kes on poode külastanud ja võin öelda, et sain kõva kõhutäie naerda. Paar näidet kirjutasin ma enda blogi Facebooki seinale ka- klient tuli tühja veinipudeliga poodi ning soovis raha tagasi, kuna vein olevat halb olnud ja teine olukord oli selline, kus klient tuli poodi kanakondiga ning ütles, et soovib samuti raha tagasi, kuna kana oli toores. Nojah.
Koolitus kestis natuke üle viie tunne, mille sisse mahtusid paar pausi. Hiljem käisin läbi haigekassast ja suundusin koju. Olin väsinud eelnevatest tööpäevadest ning otsustasin, et lihtsalt lebotan.
Reede oli suht rahulik päev. Käisin postkontoris pakil järgi, hüppasin läbi raamatupoest ja tulin koju. Mees sõitis paariks tunniks linnast välja ja mina veetsin mõnusa õhtu lastega kodus olles.
Laupäeval käisime Raimondiga emos. Mõtlesime, et ehk õnnestub kiirelt teada saada, mis laigud tal on ja kas need on nakkavad. Nemad aga kahjuks muud ei osanud öelda, kui et imestada, et perearst nii tegevusetul istub. Emo valvearst ütles, et kui perearst helistab ise isiklikult nahaarsti kabinetti ja räägib ära, et on kiiremas korras vaja laps üle vaadata, on alati võimalik saada lähipäevadeks mingi aeg. Homme ongi uus perearsti aeg ja siis ma üritan talle selgeks teha, et ta võiks natuke vastu tulla ja meid aidata. Õhtul käisime kinos megalahedat komöödiat vaatamas, millest ma pikemalt kirjutan kohe-kohe järgmises postituses. Peale kino läksime mehe töökaaslase tuttava korterisse, kus saime juurde uusi tuttavaid. Õnneks vägagi kodu lähedal ja umbes öösel kell neli jõudsime koju- lapsed magasid, lapsehoidja oli oma tööga hästi hakkama saanud.
Ma isegi ei mäleta, millal me viimati käisime niiviisi kellegi juures istumas. Tegelt ei mäletagi.. ja ega sellel mingit tähtsust olegi.
Pühapäeval ehk täna mõtlesin küll puhata, kuid kuna õues oli palju soojem, kui teistel päevadel, mõtlesime lastega kelgutama minna. Magasime me muidugi kõik poole päevani- umbes kella 12ni. Lapsed isegi veel kauem. Koristasime toad ära, panime soojad riided selga ja sibasime kelkudega välja.
Kodu lähedal on üks suur mägi, kus ma esimest korda käisin. Ma tööle minnes ja töölt tulles näen tihti seda mäge ja neid inimesi seal, aga alles täna tekkis selline tahtmine ja rohkem vabat aega, et kelgutama minna. Lapsed olid jumala leilis (mitte et me esimest korda kelgutaks :D). Mägi oli üsnagi lastesõbralik- üks külg just neile, kes kõrgusi ja järsku langu armastavad, teine külg pisematele- selline lauge ja sujuv ning ülejäänud mäe pool oli künklik ehk neile, kes armastavad pisut ekstreemsust.
Kelgutasime kaks tundi kuni otsustasime koju minna. Hendrikut oli muidugi raske sealt ära saada, aga kuna mina homme tööle ja tema lasteaeda, on vaja vara magama minna.
Ja selline see nädalavahetus on olnudki. Tuleb nüüd töine nädal, sest mul ainult üks vaba päev ja ma ei tea, kuidas ma selle päevaga end välja puhkan. Ma olen hetkel juba nii väsinud.
Kas töötad läänemere selveris?