ma ei kanna seda kunagi!

Tundub naljakas, aga kui ma vaatan ennast ja oma riidekappi, siis on seal enamus riided sellised, mille kohta pool aastat või aasta tagasi armastasin ma öelda “ma ei kanna seda riiet mitte kunagi! see on nii kole!”. Nüüd, kui ma vaatan neid asju, mida ma tol ajal kandsin, on kogu olukord vastupidine ja ma mõtlen, et kuidas ma neid riideid kunagi kandsin, nad pole ju üldse nii ilusad. Huumor, eksole.

Tuhnin internetis ringi ja otsin kõike, mis on võimalikult soe, pehme ja mugav selga visata. Millega võiks kodus võimalikult kodune olla. Ja mis ikka tõesti meeldib. Ma avastan end jälle selles olukorras, kus paar kuud tagasi poleks ma ühtegi neist hilpudest endale selga pannud. Ma olen üsna segaduses ja mõtlen, kuidas maitsemeel saab nii kiirelt muutuda. 

Näiteks nagu see kardigan. Kui ma kolm kuud tagasi Dresslink.com lehel (LINK), oli põhimõtteliselt pool kardiganide ja jakkide valikust täis just sellises stiilis kardigane ning ma panin selle lehe kohe ristist kinni. Ma mõtlesin, et pole minu maitse. Aga näete, nüüd ma olen in love with it ja ilmselgelt lisan selle oma järgmisse tellimusse. Muidugi ei ole must minu lemmikvärv enam vaid selle jaki ma võtan ikka elektrisinise. Keda huvitab, saab näha seda siin (LINK).
Järgmisena nahktagi. No sellega on nii, et ma olen terve oma elu täiesti vastu olnud sellele riideesemele. Kui ma olin rahul oma figuuriga, siis ei meeldinud ta mulle lihtsalt.. ilma ühegi põhjuseta. Kui ma olin ülekaaluline ja vormist väljas, ei tahtnud ma kanda nahktagi, sest.. no ma olingi paks ja see oli ainus põhjus. Kui me käisime mehega Pärnus puhkamas, laenasin ema nahkjakki ja ma armusin sellesse. Ma olen tänaseks oma ideaalkaalus ja ega sellel figuuril ka midagi viga ei ole ning.. jah, tänaseks ma isegi kannaksin seda. Minu silmad võlus just see karvase kraega nahkjakk. (LINK)
Järgmiseks üks tavaline pikem jakk. Selline, mida kevadel või suvel jahedate õhtutega kanda. Ideaalne. Must värv pole minu lemmik enam, kuid riidekapist ta täielikult kadunud ei ole. (LINK)
Netis ringi surfates, vaadates riideid, valin ma neid ühte moodi- kui see toode kutsub mind kohe lingile klikkima, siis on see ilmselgelt mulle väga maitse järgi. Kui ma aga mõtlen, et ah tulen hiljem tagasi, kui midagi muud huvitavat ei leia, siis valimata ta jääbki.
Triibuline jakk (LINK)

Vest (LINK)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari