Mul on kohe anne interneedumit tuksi keerata. Tekitasin inimestes kohutavalt suure kurbuse, et mu nädalavahetus sellise meh tunde tekitas ja midagi nii ainulaadset ja vinget ma sellest ei saanud. Täpselt selline tunne, et ma oleks teiste rahade eest lõbutsemas käinud. ?
Aga no, teile peaks ammu selge olema, et ma olengi shitty naine ja paras tropp ka. Mind paneb imestama see, et vingumas käivad ühed ja samad näod. Nagu… ma olen täiega tropp, aga eemale ei suuda ka hoida. ?
Aga sorri, selline ma olengi – kirjutan asjadest nii nagu mõtlen ja tunnen, ei viitsi ilustada ja keda kohe nii kurvaks muudab asjaolu, et kõik ei kukugi ideaalselt alati välja, siis… teate ju küll. 😀
Igatahes, jätkame siis natuke positiivsemal noodil.
Film, mida me kinos vaatamas käisime, oli “Vanamehe film”. Ütlen ausalt, ma mõtlesin kohe, et raudselt jumala igav, aga kuna meil oli diil, et üks valib ühe filmi ja teine valib teise, siis ega ma nüüd nii emm ka polnud, et kaasa moraalseks toeks ei läinud.
Niii.
Minu jaoks on alati olnud kuidagi nii, et Eesti muusika, filmid, seriaalid on palju lahjemad ja igavamad kui välismaa omad. Et eestlaste laulud on küll head, kohati isegi väga head, aga välismaa omad on nagu kindlapeale pea jagu üle.
Või kui nt peaksin valima Eesti komöödia ja välismaa oma vahel, siis suure tõenäosusega valiksin ikkagi selle viimase. See oleks kindla peale minek.
Aga nüüd. Nüüd olin ma positiivselt üllatunud ja isegi rohkem vaimustuses kui Geit ise. Terve saal naeris. Mina naersin. Üks hetk lausa nii palju, et pisarad olid väljas.
See film oli äge, naljakas, kaasahaarav, põnev, üldse mitte lastele sobilik suuvärgi pärast ja no lahe! Tõesti! Multikatefänn ma ei ole, aga see oli tõesti väga hea!
Naljad võibolla mõne jaoks tunduvad kohati matslikud, aga no ega see ei tule kellelegi üllatusena, et ma mats olen, eks. ?
Nüüd ma enam Eesti filmidele nii lahja pilguga ei vaata. Täitsa sisukaid asju toodetakse siin meie pisikeses riigis. ?
See õudukas, mis nüüd 18.10 kinodesse tuleb, tundub ka huvitav olevat.
Pilt: Vanamehe multika FB konto
Viimased postitused
Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on
No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]
9 kommentaari
Kuidas dinosaurused meile koju said
Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]
Kuidas lapsed omale sooja toa said
No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]
8 kommentaari
Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!
Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]
Lapsed ja verdtarretav püha
Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]
Mu per*e on kõnelenud…
Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]
9 kommentaari
Kuidas me lastega puhkamas käisime
Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]
Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?
Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]
2 kommentaari
Hommikused mõtisklused….
Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]
5 kommentaari