miks ma nii negatiivne olen viimasel ajal?

Mitmed lugejad on täheldanud, et ma olen kuri ja jube negatiivne ning postitused kipuvad olema sisutühjad. Eks meil kõigil ole vahepeal halbu aegu. Ja tundub, et mul on hetkel see halb aeg. Ma ei tea, kõik on nagu justkui korras, aga samas.. nagu ei ole ka. 

Selline kummaline tunne, nagu sees kripeldab. See kõik sai alguse sellest, kui mulle seda õudsat jama korraldati.. Üks hetk ma tundsin, et tahan end ära peita ja mitte kunagi enam õue minna, mitte kunagi enam blogida, mitte kunagi enam midagi teha. On ilmselge, et just blogimisega ma selle puugi endale külge sain. Kui vahepeal oli mõnus vaikus, siis see lõppes hetkel, mil uuesti blogis midagi kirjutasin. Jälle oli ta kohal oma rõvedate, solvavate ja nõmedate kommentaaridega. 

Asi ei ole täielikult selles. Mul tuleb sünnipäev, mu vanemal pojal tuleb sünnipäev ja ikka ma tunnen end kõige kõrval võrreldes tühisena.. Miski oleks nagu puudu. Ja tegelikult ma ei taha oma blogis absoluutselt negatiivsust edasi anda, sest kõik minu lugejad on toredad ja armsad ning viimane asi siin virtuaalses maailmas on see, et ma tahan kedagi kuidagimoodi kurvaks teha või tuju rikkuda. 

Ma kipun vahepeal võtma seda blogimist, kui ranget kohustust- ma pean kirjutama! Ja siis ongi olukord, kus ma proovin pastakast sõnu välja imeda ning tulebki üks tegelikult väga mõttetu ja sisutühi postitus. Ma üritan seda võimalikult palju vältida.

Kõige selle kõrvalt muudavad ja suunavad minu tuju ka kommentaarid. Just need, mis pole väga mokkamööda. Ma ei mõtle kellegi kriitikat vaid selliseid kommentaare, kus kirjutataksegi, et ma olen kole ja mõttetu ning peaksin üldse siit leebet tõmbaba. Noh, teate küll.. sellist sorti “kriitikat”, ma mõtlen. Aga jällegi, üritan ma vältida olukorda, kus ma võtan teiste öeldut liiga hinge, sest tegelikult on aegu, kus mul ongi täiesti savi, kes mida minu kohta arvab või räägib või kirjutab. Kuid on ka hetki, mil kõik läheb väga südamesse ja tuju läheb täiesti nulli. 

Aga ma üritan olla rõõmsam, sest käes on siiski jõuluaeg- sünnipäevad, jõuluõhtu, kingid, lähedased. Ja aatavahetus. Detsember on tõeline pidustuste aeg. 

Ja siin lõpus palun ma vabandust kõigilt neilt, kellele ma olen selle negatiivse suhtumisega liiga teinud. 🙂

Kommentaarid

  1. Raquel Kulijev says:

    Natuke on märgata seda, et sa oled kuidagi… tundlikum(?) asjade suhtes, aga see on loomulik mu arust kui mingi tropp on sind nõnda ähvardanud. Tekib ikka mingi kaitse positsioon.

    Aga üks natuke negatiivne asi mu poolt- mul on hea meel, kui blogijad teenivad raha sellega ja reklaamide pealt, aga sa ei kujuta ette kui närvi vahest see ajab, et klikkan täiesti suvalisele kohale ja hüppab mingi aken lahti 😀

  2. Jane Almers says:

    Mul on hea meel, kui keegi üritab mõista 🙂

    Ma tõesti ei kujuta ette, sest mul endal adblock peal ja mul ei ilmu kuskil ühtegi reklaami. Soovitan selle peale tõmmata brauserile 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Miks ma olen vastane…

Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]

4 kommentaari

Mida suurem, seda koledam? 🥹

Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]

8 kommentaari

KUSKOHAS me just käisime?

No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]

1 kommentaar

Kui lapsed ajavad nutma

Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]

Viimati 5 aastat tagasi?????

No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]

5 kommentaari

Kui sõbranna mees petab

Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]

7 kommentaari

Mis mu juustega juhtus?

No hei! Kuidas teie nädalavahetus möödus? Kuidas kooliaasta lõppu tähistasite? Ma teen parasjagu oma kiharatele [...]

2 kommentaari

Suvetöö, glitterimöll ja suurpuhastus

Uuh! Tahtsin tegelikult eile õhtul siia jõuda, et möödunud päevast muljetada, aga õhtu lõpuks olin [...]

6 kommentaari

Lahkuminek, hüvastijätt ja lapsepõlvetraumad

Ühe käega kussutan Oliveri vankrit, teisega segan putru ja kolmandaga toksin klaviatuuri. Jep, see ongi [...]

12 kommentaari