Asjad, mida õpetaksin oma lastele

Challenge tänase päeva ülesanne on kirja panna 3 asja, mida ma oma lastele õpetaksin. Raske on midagi konkreetset välja tuua. Iga lapsevanem tahab, et tema laps kasvaks heaks ja tubliks inimeseks. Ei teeks lollusi ja halbu asju. Teeks õigeid valikuid ja otsuseid. Austaks ennast ja teisi. Omaks eneseväärikust, et mitte lasta teistel enda peal trampida. Olla tugev, julgeda öelda jah või ei. 
Neid asju on tegelikult nii palju, mida ma tahaksin oma lastele õpetada. Kas just õpetada, aga ma üritan olla ise nii eeskujulik lapsevanem, kui vähegi olla saab, sest nemad õpivad kõike ju ema ja isa käitumisest. Vaatavad ja teevad järgi. Kuulavad ja kordavad. 

Praegu tuleb meelde paar Hendriku ja Raimondi vestlust/käitumisharjumust, mis ilmestab hästi seda, mida olen neile rääkinud ja mida nad on minu käitumisest näinud. 

Ma väga hästi ei mäleta, kust me tulime, aga käisime Raimondiga väljas. Tol päeval oli Hendrik lasteaias. Jõudsime maja ette ja nägime, kuidas üks vanem naisterahvas maja uksest sisse üritab saada. Tal oli see ratastega kott, kraami täis ja tundus üsna raske. Tädike proovis hoida ust lahti, samal ajal sikutada oma kotti üle selle nii öelda uksepaku. Raimond tormas aga kiiresti tädikese juurde ning võttis koti alt kinni ja aitas tõsta. Ma veel tahtsin aidata, aga Raimond oli nii kindlameelne ja lükkas mu abi tagasi. 

Veel meenub mulle üks olukord, kus Hendrik sai haiget. Täiesti enda ettevaatamatusest. Raimond hakkas naerma. Hendrik ütles talle: “Raimond, ära naera. Ei tohi teiste üle naerda. See ei ole üldse naljakas.” Ehk ma olen neile öelnud, et mitte kellegi üle ei tohi naerda. Ainult naljade ja komöödiate. 
Üks asi, mida lapsed veel on hakanud tegema, on see, et nende arust peaks emme ja issi luba küsima, kui tahavad nende komme või muid maiustusi. Ma olen neile aegajalt ikka rääkinud, et teiste asju ei tohi niisama võtta, kui tahtmine tuleb. Alati tuleb luba küsida. 

Kokkuvõtvalt õpetaksingi enda lastele, et austama peab ennast ja teisi, eneseväärikus on oluline, julgeda öelda ei ja jah, astuda välja, kui näed, et inimene on hädas, olla aus, väärtustada elu, enne mõelda, kui öelda, olla õiglane, võtta kõigest, mis võtta annab ja anda endast kõik. 
Nendega on pea võimatu kunagi üldse normaalset pilti saada. Ühel pildil mängib üks ja teisel teeb teine veidraid nägusi. 😀 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari