Tee ise: sügishõngulised küünlad!

Sponsoreeritud
Kuna Hendrikul on tulemas lasteaias laat, kus vanemad koos lastega müüvad erinevaid käsitööna tehtud tooteid või kust iganes nad need saanud on, siis mina otsustasin meisterdada ise kodus lihtsal viisil imeilusad ja sügisesed küünlad.

Idee sain ma Maria Emma blogipostitusest (LINK). Minu meelest on see tüdruk andekas. Tema DIY blogi on meisterdusblogidest üks parimaid, mida vaadates tekib feeling “oh, ma tahan kindlasti ise seda sama teha!”.
Täpselt nii on nende küünaldega. Siiani polnud ma neid teinud, sest ma ei viitsi tegelt koju midagi nokitseda. Pigem olen selline inimene, kes ostab poest mingi dekoratsiooni, mis on juba valmis. Tuleb ainult riiulile panna ja kõik. Nüüd, aga kus poja rühmas on vaja midagi meisterdada, löön heameelega kampa ja annan enda panuse. Why not, eksole?!

Maria Emma tegi küünlad ainult vahtralehtedega, kui ma ei eksi, aga ma korjasin selliseid lehti, mis just juhtusid nina ees olema. Erinevus rikastab, nagu öeldakse.

Mida selleks vaja?
Vaja ei ole muud, kui tühje purke, pva liimi, pakkimisnööri, teeküünlaid, erinevaid puulehti ja muid sügissaadusi, mida loodus meile pakub.. ja kõik.
Üsna nirul ajal otsustasin tegelikult selle ettevõtmise käsile võtta, sest enamus lehed on läinud selliseks pruunikaks ja nad pole enam üldse ilusad. Meil aga vedas ja kui käisime pojaga erinevaid asju korjamas, saime ikka ilusaid lehti ka. Seega, vist on viimane aeg sellised meisterdamised ära teha, varsti tuleb lumi ka maha ja siis ütleme headaega nendele lehtedele.
Millest alustada?
Mina sain õnneks oma ämmalt purke ja ei pidanud ostma. Ma ei olegi kursis, palju nad maksta võivad. Aga ilmselt mitte midagi hingematvat. Ühesõnaga, alustasingi ma sellest, et panin need purgid, millel sildid veel peal, vee sisse ligunema, et need sildid pärast kergelt maha saada. Ühe purgi kallal nokitsesin jooksva vee all, sain maha, aga parajalt läks aega ka. Siis mees tegigi ettepaneku, et paneksin nad vette ligunema. Kausi sisse. Nii ma tegingi.
Kui purgid olin likku pannud, hakkasin lehti raamatu vahele toppima ja panin raamatu raskuse alla. Lehed vajavad kuivamist. Eriti sellepärast, et korjamise hetkel oli üsna niiske ja märg ilm.
Peale lehtede korjamist käisin ma ära poes, ostsin pakkimisnööri, pva liimi ja teeküünlaid. Ma alguses mõtlesin, et võtan need täiesti tavalised, lõhnatud, kuid miks mitte muuta neid enda tehtud küünlaid veel mõnusamaks, ostes sinna sisse lõhnastatud teeküünlad? Nii ma otsustasingi osta maasikalõhnalised. Nii mõnus!

Päevake-kaks ootasin, et lehed kuivaks ja sirgeks läheksid seal raamatu vahel ning võiski meisterdamine alata.

Selle pva liimiga oli mäkerdamist palu. Ma määrisingi purgi küljed liimiga kokku, panin lehed peale ning esmalt panin talle ümber riidest rätiku, nööriga kinni kõvasti. Milleks see? Et lehed jääksid sinna külge kinni. Kui ma purgi ümber midagi ei pannud, oleks pidanud kuidagimoodi sõrmedega igaltpoolt kinni hoidma ja vajutama ja kes teab, kui kaua ma oleks seda teinud. Muidugi ma teadsin, et ehk see riidest materjal pole kõige parem, sest ta kleepub koos liimiga purgi külge ja hiljem tuleb koos lehtedega maha. Aga proovima pidin. Ja nii oligi, nagu ma arvasin.

Järgmisena tuli pähe kilekott. Ja see jäigi abimeheks, mida ma kasutasin viimse purgini. Määrisin purgi pva liimiga kokku, lehed peale, kilekott tugevalt ümber ja nööriga kinni. Liim muidugi seal all ära ei kuivanud, kuid ta vajutas lehed väga hästi purgi külge. Kilekotti hoidsin 10-15minutit, võtsin ära ja jätsin purgi aknalauale. Pva liim kuivas seal peal läbipaistvaks. Tulemus jäi ilus.

Mõnele purgile kleepisin külge paar lisandit või panin nöörikese külge neid. Nende meisterdamine oli pisut raskem, kui ma arvasin. Kuna ma võtsin absoluutselt kõik lehed raamatu vahelt ära ja panin nad meisterdamise ajaks aknalaule, kippusid nad kiirelt väga kuivaks muutuma ja selle tagajärel oli neid raskem purgile kleepida.

Kokku tegin 10 sellist armast ja sügishõngulist küünlaalust. Nad tekitavad tõesti väga sooja tunde ja annavad kodule hubasust juurde.

Pildid tehtud Canon EOS 1200D kaameraga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

2 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari

Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba

Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]

4 kommentaari

Poiss või tüdruk?

Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]

Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…

… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]

4 kommentaari

Ei iial enam…

Olen täna ekstreemselt varajane. Ma ei mäleta, millal viimati nii vara ärkasin, et üles jäädagi [...]

5 kommentaari

Kuidas ma siin oma rõvedate klubi varsti asutan

Irooniline on muidugi see, et klubis võiks idee poolest olla vähemalt kaks inimest, äkki isegi [...]

8 kommentaari