Kuidas minust tiktokker sai

Sponsoreeritud

Veel 5 kuud tagasi olin ma see inimene, kes alati küsis, mis see TikTok veel on, kui seltskonnas jutuks tuli. Ja siis olin ma veel see inimene, kes andis verevande, et mina never ever iial mittteeeee kunagi ei tee endale nii mõttetut kräppi.

Mina viis kuud hiljem oma 47 videoga:

Ehk siis peab ikka paika see NEVER SAY NEVER, eks. ?

Aga mis ma sellest TikTokist siis saan? Tegelikult mul ei olnud üldse plaanis sinna mingeid videosid teha vaid vaadata teiste omi. Alles hiljem sain teada, et selleks ei pea isegi kasutajat olema, aga noh, ma olin enda oma juba valmis teinud.

Kuni esimese videoni… veits švipsis ja mõtlesin, et why not. 😀

Aga tegelt enamasti vaatan ma teiste videosid. Sealt leiab ikka selliseid pärleid ja see on nagu naeruteraapia, mida sa sealt saad. Kui mul kehv tuju on, siis viis minutit TikToki ja halb tuju on nagu pühitud.

Tõsi, selle äpiga kaasneb ka väga palju halba. Mulle üks päev kirjutati insta postkasti, et “ma ei taha sulle kuidagi sitasti öelda, aga….” ja mul oli, et eeee… okei, bring it on! Ja siis ta lisas “aga sa oled mu jaoks parim TikTokker” – midagi sellist. Ja siis ma mõtlesin, et me oleme majas oldud aja nii ühiskonnast eraldatud olnud, et kas tõesti on maailmaasjad nii ümber pöördunud? Lause, kus on sees sõna “parim” on nüüd sitasti ütlemine ja negatiivne on uus positiivne?

No sellisel juhul ma pean kõiki neid kasutajaid tänama, kes soovitavad mul mu tiktoki videote all põlema panna ja ema …. minna. Nali. Kogu see ja eelnev lõik. 😀

Aga lapsed seal oma ütlustega ei ole nali – nad tõesti ütlevad asju, mis isegi mul lõua põrandani kisub. Ja kui vaatad nende kommenteerijate profiili, siis teine on seal alles mähkmetes. Jubeeee. Perekool on nende kõrval nagu roosa pilveriik, kus väikesed nunnud kuradid ringi hõljuvad.

Agaa, neid videosid on lahe teha. Ja veel lahedam on, kui need teile ka peale lähevad ja meeldivad. Klounina ma sündisin ja klounina tatsan edasi ka mis seal ikka.

Oota, aga ma ei vastanud sellele, et kuidas minust TikTokker sai. Tõmbasin äpi alla, registreerisin ja tegin ühe video. Miks ma üldse selle vastuse jaoks terve postituse tegin? Blogija kutsehaigus vist igast lühivastusest raamat valmis trükkida. Tsauplau

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

5 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari