kooliasjadega on sellised lood

Ma tulen siia jälle kekslema kui õnnelik ja rahul ma olen. Täna hakkasin õppima kooliasju, et õhtul hiljem vastama minna. Mul on veel 10. klassist vaja ära teha geograafia kursus ja täna käisingi kursuse esimest tööd tegemas. Mäletan, kui raske oli geograafia põhikoolis minu jaoks. Ma ei saanud midagi aru. Nüüd tagantjärele mõeldes tundub see naljakas, sest korrates hüdrosfääri mõistet, maailmamere osi ja omadusi, hoovuseid, suurimaid reostusallikaid, põhjavee teemat, maailmamerega seotud keskkonnaprobleeme, tuli kõik kuidagi iseenesest. Kordamist ja õppimist kergendas asjaolu, et mõlemad lapsed olid lasteaias ja ma sain seda teha täielikus vaikuses. Üsna paljud asjad tulid loogiliselt mõeldes, selle asemel, et neid pähe täiega tuupida. 

Veel käisin vastamas ma kohustusliku kirjandust- G. Flaubert “Madame Bovary”. Jällegi tahaks natuke vinguda enda kallal. Kui ma aasta tagasi lugesin 400 lk raamatu kahe päevaga läbi, siis nüüd selleks, et lugeda läbi 277 lk raamat, läks mul aega rohkem, kui kaks nädalat. Kindlasti on asi selles, et need raamatud, mida ma ise vabast tahtest loen, on kordades huvitavamad, kui need, mida kooli jaoks vaja lugeda on. Miks see peab nii olema? Miks ei võiks kohustuslik kirjandus samuti väga huvitav olla? Siinkohal ma räägin enda arvamusest siis. Asi võib olla ka selles, et ma ju tean, et ma pean lugema seda raamatut, mis muudab teose omakorda eemaltõukavaks ja ma lihtsalt ei tahagi seda lugeda, ei suuda huviga süveneda. 

Kolmandaks vastasin ma lihtsat eesti keele tööd järgi. Jah, kui see nii lihtne on, miks ma seda siis kohe ei teinud? Pean siinkohal meelde tuletama, et ma ei ole üheskis kontakttunnis käinud, seega.. minu kooliskäimised ja tööde vastamised ongi ainuke aeg, kus ma koolis käin. Järelvastamisklassis. 

Aga ma olen üsna rahul ja uhke enda üle. Täna tegin ma füüsikas essee ära. Kujutate jah, füüsikas ja essee! Ma pidin pikali kukkuma, kui nägin ülesannetes sellist asja, aga tegelikult polnud seal hullu midagi. Materjal on ju silme ees. Ahjaa, füüsika KT pean ka järele vastama. Ja uus KT on juba neljapäeval, kus õnneks võib täidetud töölehti kasutada. 

Veel on mul vaja vastata muusikaajaloo KT, mis esmapilgul ei tundu üldse raske, kuid seal peab igasuguseid ajastuste aastaarve teadma ja midaiganes veel.. õh, kui igav, ütleks selle peale. Aga peab ära tegema. 

Ja vene keel. Mul oli omal ajal vene keel väga hea ja tegelikult oskan ma natuke isegi tõlkida erinevaid tekste, aga kõrvalist abi vajan vahel ikka. 

Kokkuvõttes, raskusi on alati ja kõik on ületatav. Igas olukorras on olemas väljapääs. 

Kommentaarid

  1. Jane Almers says:

    Nii kummaline, kui see ka poleks, siis mulle meeldib koolis käia ja õppida. Mulle meeldis eile istuda järelvastamisklassis, olles seal peaaegu ihuüksi (hiljem tuli üks neiu veel) ja õpetaja oli samuti seal. Isegi, kui minu jaoks on füüsika raske ning vene keel ajab segadusse, siis mulle meeldib nende kallal pusida. Veider, kuidas pubekaeas oli kool nii vastik ja üldse ei tahtnud sinna minna, kuid nüüd läheks igal vabal hetkel kooli, kui ainult saaks 🙂

  2. Anonüümne says:

    Tubli tubli! Jätka samas vaimus. Enne kui postituse avasin siis mõtlesin,et raudselt mingi negatiivne jutt,et lõid käega vms. Aga ei! Ja mul on hea meel su üle! 2 lapse kõrvalt ei ole see kindlasti üldse mitte kerge. 🙂

  3. Jane Almers says:

    Kallis Katri-Helena, sa ütled seda kuidagi kurjalt. Miskipärast oled sa mulle tundunud koguaeg kurjana ja mul üpris kurb meel selle üle 🙁

  4. Anonüümne says:

    Kus koolis sa käid? Kas sellele viltu ei vaadata, et ainult järelvastamises käid? Kas oskad öelda kas su klassikaaslased käivad iga päev tundides ka? Ei küsi üldse halva pärast, lihtsalt kuulen esimesest korda sellisest asjast, et tundides käima ei pea 🙂

  5. Jane Almers says:

    Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. E-õppes ilmselt nii väga viltu ei vaadata, sest neljapäeviti on ainult koolitunnid ja nendes kõigis ma ei peagi käima (nt, inglise keel, bioloogia ja keemia), sest need eelmisel aastal juba ette tehtud. Ma tean, et mõni klassikaaslane ei käi näiteks iga neljapäev kohal. Kes ütles, et tundides käima ei pea? E-õppega on õpetajad lihtsalt vastutulelikud ja kui niikuinii enamus õppest käib kodus iseseisvalt, siis ma ei näe selles probleemi. Veel enam, et mul on mõjuv põhjus, miks pole saanud kohal käia (laps) ja suur tahtejõud keskharidus siiski kätte saada. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari