Mul on mitmeid tuttavaid, kes peale põhikooli lõpetamist on soovinud minna mingit kindlat eriala õppima. Kuid kui kool on kestnud kuu-kaks, on õppija mõelnud, et see ei ole siiski see, mis talle meeldib. Mida siis teha? Mina ei oskaks selle koha pealt nõu anda, kuid ma paneksin meeleldi kirja selle, milliseid valikuid olen mina teinud või teeksin.
Kui ma käisin Vändra koolis, mõtlesin ma tihti, et peale üheksanda lõpetamist lasen ma kindlasti sealt jalga ning lähen pealinna mingit eriala õppima. Silma jäi Tallinna Tööstushariduskeskus ning kaks eriala- sisekujundus ja rätsep-stilist. Ma ei mõelnud neid valikuid korralikult läbi, sest minu soov oli minna pealinna õppima, kuna mu nii öelda “eluasrmastus” elas seal. Just sellepärast tahtsin mingit eriala õppida. Mul on hea meel, et enne üheksanda klassi lõppu võtsin ma mõistuse pähe. Ma kõhklesin ja ei teadnud, mida ma õppida tahan, kuid olin kindel, et Vändra kooli ma jääda ei taha. Siis aga sai üsna selgeks, et gümnaasium ongi kõige kindlam variant. Kuna ma ei jõudnud otsusele, ei tahtnud ma riskida sellega, et poole kooliaasta pealt mõtlen ümber ja ma ei tahagi seda eriala õppida, mida esialgselt valisin. Miks? Inimeste soovid muutuvad nii kiirelt. Tahtmised muutuvad. Maitsed muutuvad. Kuidas ma oleks suutnud õppida eriala, mis mulle ei meeldi? See teeb kooliskäimise palju raskemaks.
Sellepärast olengi täna väga rahul, et siisi otsustasin gümnaasiumi edasi minna. Kuigi ma sain vahepeal kaks last ja kooliteele tuli sisse 3-4 aastane paus, siis tunnen ma, et ma ei ole raisanud aega muude valikute peale, mille üle ma nii väga õnnelik ei olegi.
Gümnaasium on kõige kindlam tee, sest seal ei saa pähegi tulla mõte, et “ah, see värk mulle ikka ei meeldi, tahaks muud proovida”. Gümnaasium lihtsalt on ja seal on tavaõpe nagu algkoolis ja põhikoolis.
Muidugi on mul heameel nende tuttavate üle, kes on omale erialad valinud ning need ka edukalt lõpetanud, aga isiklikult tean megapaljusid inimesi, kes eriala õppides on poole peal katkestanud ja läinud muud eriala õppima või üldse kooli pooleli jätnud, sest see pole ikka see.
Jah sellega olen nõus, et eriala valimine on üsna keeruline, kuna neid on lihtsalt nii palju tänapäeval.Aga siiski mingid eelistused tekivad, kui ennast analüüsida ja kujutleda, et millisel ametipostil sa ennast näha sooviksid. Samas tihti on nii, et kui ei proovi, siis ei saagi teada :D. Näiteks ma läksin kutsekasse, küll hoopis teisel põhjusel, aga proovisin eriala mis oli isegi päris huvitav kuid pidin tõdema, et see pole ikka minu jaoks. Samas ma ei kahetse ühtegi otsust, sest elu on liialt lühike ja kogemused ei jookse kunagi mööda külgi maha. Tuleb proovida, sest see eriala võib väga huvitama hakata. Niiet jah, peale gümnaasiumit on ehk pea selgem ja kindlamad prioriteedid paigas. Loodan isegi seda sama :D, sest eriala pole veel leidnud mida õppida. Huvitab ärikorraldus, samas jällegi personalitöö oleks ka põnev, neid mõtteid on mitmeid ja muutuvad pidevalt ka mul. 😀
Eks nende erialade valik on ka suurem mida on võimalik õppima asuda peale gümnaasiumi kui nende erialde, mida saab õppida peale põhikooli.