Eile vaadates lastega “Rapuntsel” animafilmi, tundsin kuidas pea vasakpool hakkab tuimalt valutama. Kannatasin selle valu välja, sest minu jaoks oli see köki-möki. Ma olen pisikesest peale vaevelnud juba migreenihoogude käes, seega see valu oli selline tavaline.
Ma mäletan, et mul on elus olnud paar korda, kui mu pea on otsas nii õudsalt lõhkunud, et kohe ei lase olla.. nagu tahaks plahvatada. Üks kord oli paar nädalat enne esimese lapse sündi. Ma lihtsalt tõmblesin voodis ja kaotasin tasapisi reaalsustunde, see oli nii kohutav. Ma nutsin ja olin hirmul ning ei teadnud, mis minuga toimub. Kodus rohte ei olnud ning õnneks tuli kõrvalt majast üks neiu appi, kellel olid peavalurohud olemas. See oli nii väljakannatamatu lihtsalt.
Teine kord oli õnneks mul endal rohud olemas (jah, tundub ebaloogiline, et migreenihoogudega inimesel pole rohte, aga ausalt, mul on põhimõtteliselt koguaeg rohud kodus olemas.. kui otsa on saanud, olen unustanud neid osta ainult ühel põhjusel- kui mul pole ammu migreenihooge olnud) ja sain kiirelt nendest valudest lahti.
Täna öösel oli siis kolmas kord, mis mulle ilmselt kauaks ajaks meelde jääb. Õhtul peale animafilmi magama minnes oli valu endiselt alles, kuid andis õrnalt tunda. Rohte mul muidugi võtta ei olnud kodust, sest ma ei mäletagi, millal mul viimati peavalud olid.
Magama jäin üsna ruttu ja oh seda õndsat und.. ärkasin öösel kella 3 paiku meeletu peavaluga üles. Proovisin ühtepidi olla ja siis teistpidi.. aga ei midagi. Vahepeal olles ühes asendis, andis valu natuke järele ja mõtlesin, et oh saan lõpuks magama jääda, aga ei… kui ma end korra liigutasin, läks valu hullemaks.
Olles nii meeleheitel hakkasin tube läbi kammima, et ehk ma leian kuskilt rohte (mitte et nad mul laiali oleks, aga käekotist või jaki taskutest, mis kapis ripuvad, noh teate küll ju). Tulutult. Vahepeal lõi selline nõrkus sisse- jalad hakkasid all tudisema, käed värisema, pilt virvendas silme ees, süda läks pahaks. Üks hetk olin wc poti kohal ja tundsin, et hakkan kohe oksele (ei, ma pole rase! :D), kuid sealt ei tulnud midagi.
Siis meenus mulle, et mehe emal on tavaliselt peavalurohtu, sest kunagi olen temalt küsinud neid. Kuid kell oli peaaegu poolneli öösel ja ma mõtlesin, et ta raudselt magab. Helistasin mehe telefoniga talle, lasin paar korda kutsuda ja panin ära. Seejärel ootasin natuke ja ta helistas tagasi. Vastu ma ei hakanud võtma. Kohe saabus sms “Mis lahti on?” ja siis ma saatsin vastu sõnumi, kas tal on tablette, et ma lihtsalt ei suuda olla. Tal muidugi olid tabletid olemas. Tõusin püsti, tundsin, kuidas nõrkus jälle peale tuli. Mõtlesin, et kuidas ma suudan neile järgi minna. Sinna ju ka ometigi mingi maa kõndida.
Nüüd te kindlasti mõtlete, miks ma oma meest ei saatnud. Seda selgel põhjusel- ma poleks suutnud kodus oodata ja mõelda, millal need rohud saabuvad. Ma tahtsin endale tegevust leida, sellepärast otsustasin üksinda öösel Lasnamäel natuke jalutada. Kõlab hirmutavalt ja seda see oligi, kuigi tänaval ei olnud ühtegi hingelist.
Õnneks sain vähem, kui 10 minutiga ära käidud ja seal kohapeal tabletid sisse võetud. Rahus jõudsin koju ja heitsin pikali. Nii mõnus oli. Värske õhk tegi samuti head ning sain pea natuke selgemaks. Hommikul tõusin ja mul oli nii hea olla. Siinkohal sain oma õppetunni- kui sul juba väikesest saadik migreenhood, siis tablettide varu peab kodus alati olemas olema.
Siia sobib hästi see pilt, sest mul ema on tihti öelnud, et mul peavad rohud kodus olemas olema. Mina aga vastanud, et mis pärast, kui mul neid peavalusid pole ammu olnud.
Kui sul on kolm korda sedasi peavalutanud, et ajab iiveldama ja nõrkus on peal, siis need ei ole migreenihood. Ja tavalist peavalu migreeniks nimetada on ka veidi kohatu. Pealegi migreen allub ainult kindlatele ravimitele, mitte käsimüügis saadavatele valuvaigistitele.
Pole maininud, et kolm korda on peavalu koos iivelduse ja nõrkusega tulnud. Ega kui keegi teine nimetaks tavalist peavalu migreeniks, siis oleks okei, andestatav, aga kui mina seda teen, on see nii jube ja kohatu 😀 Kas sa tõesti arvad, et kui mul on olnud umbes 10 aastat peavalud, siis olen ma neile ise pannud diagnoosiks migreenihood? 😀 nojah 😀
Minul ka migreenihood. Peapöörituse ja silme ees virvendamisega, nagu ta kipub olema. Kasutan ka tavalisi valuvaigisteid, lihtsalt veidi kangemaid. Täiesti ära ei võta küll valu, aga teeb selle talutavamaks. Lõplikult aitab minul vaid uni.
Mina maadlen kah vahepeal migreenihoogudega. Soovitan sul koju varuda karbike vees lahustuvat Solpadeini. See on kõige kiirem leevendus ükskõik missugusele valule ja ka migreenihoo teeb oluliselt kergemaks, sest lahustunud kujul jõuab valu leevendama kiiremini, kui tablett mis alles maos lahustuma hakkab.
Ma kasutan ka lahustuvaid Solpadeini tablette. Ja kui tunnen, et migreenihoog on algamas, joon coca colat. Kõlab kummaliselt, kuid see aitab.