laste teemal

Kuna viimasel ajal loen aina tihedamalt laste teemal- kes ootab teist last (Palju õnne, Lipsuke!), kes tahaks teist last (heihoo, Mallukas!) ja siis mina, kellelt viimasel ajal küsitakse, millal plaanime kolmanda lapse saada või mitu last ma üldse tahaksin oma elu jooksul sünnitada ning üles kasvatada.

Ma võtan hetkel seda laste teemat väga-väga rahulikult, sest hei, mul on kool pooleli, ma tahan tööle minna ja kilod kaotada. Ma tahan palju asju teha enne, kui ma võtan selle teekonna uuesti ette, elan läbi selle hirmsa sünnituse ja pühendan peale sünnitust vähemalt aasta täielikult väikese lapse üles kasvatamisele. 

Teisest küljest on põnnid nii armsad ja minu kaks poega nii vägevad, nunnud, kallid, paid ja kõike head, et miks mitte kolmas laps? 

Ma olen paika pannud prioriteedid, mis kõik ma pean enne tegema, et uuesti rasedaks tahaksin jääda ja sünnitada ning kolmanda lapse saada:

  • Gümnaasium lõpetada edukalt.
  • Tahame pangalaenuga oma kodu võtta maale.
  • Oma kahte poega kasvatada nii hästi, kui võimalik ja saata nad kooli.

Muidugi oleneb kõik ka sellest, kus ma vahepeal tööl käin, kas mees vahetab töökohta, kui kolime maale, palkadest ja üldse sellest, kas me veel aastate pärast koos olemegi, sest teadagi võib elus kõike juhtuda ja ma ei ole inimene, kes endale roosilisi tulevikuplaane teeks, lootusi hellitaks ja hiljem lahku minnes patja nutaks, sest minu roosa mull tehti katki. 

Kokkuvõttes, olen ma praegu siin ja nüüd väga õnnelik ning lähiajal ei planeeri me kolmandat last. Sest noh, nii “noored” nagu mina teeme ju lapsi ainult raha pärast ja sellepärast, et me ei viitsi tööle minna, seega.. ma teeksin ühe erandi ja tahaks tööle minna ning loobuda nendest ulme summadest, mis riik maksab lastele TOETUSEKS, mitte nende üleval pidamiseks. 😀

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Hakkab pihta 🙂
    Emapalga l6ppemine tekitab hirmu jh.. nüüd juba kolmas laps plaanis jh.

  2. Maris says:

    Ma soovitan sul jah vahepeal tööl veidi käia. Mul ju ka kaks esimest last jutti saadud. Siis oli pikem vahe (5 aastat) enne kolmanda sündi. Sain vahepeal ülikooli lõpetatud, tööl käia mõned aastad ja nautida ka veidi väljas käimist ilma, et rinna/mähkmelaps kodus ootamas. Praegu olen väga rahul, et kolmandaga pikem vahe jäi ja kolmanda just nüüd saime. Meil oli kolmanda saamise tingimuseks ka oma maja, mille eelmine suvi saime (ja see kohe andis rohelise tule edasisteks plaanideks).

    JA see toetuste teema – lase ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Alati leidub, mille kallal vinguda, kui keegi tahab vinguda 😉

  3. Anonüümne says:

    See esimene kommenteerija on küll peast soe 😀
    Kui inimene pole enne tööl käinud, siis see emapalk on ikka suht väike, võrreldes nende inimestega, kes enne last aastaringselt tööl käivad.
    Minu arvates üleüldse on see väga haige jutt, et aaa teed lapsi raha pärast v 😀
    See raha mis riik annab, läheb LAPSELE enivei. Seda lihtsalt on nii vähe ja sa siiski ostad ju selle raha eest koju süüa, lapsele riideid, maksad veel arveid, kui vaja on. Kui saad lapse, siis pole enam see, et ah lähen shoppan pool oma palgast riietele ja käin väljas söömas.
    Olen niipalju kuulnud seda ütlust, et teed lapsi, et raha saada vms.. aga siiski sa teed lapse, ja see raha on lihtsalt boonus, sest ülejäänud elu kulub nkn enamus raha lapse peale. 😀
    Tubli oled, Jane ! 🙂

    -K.

  4. Sips says:

    Esimesele anonüümsele: Eesris tõesti on lastetoetused nii suured, et saaks maja osta ja kolme last korraga elatada 😀 Naljanumber. Mina ka lapsi veel ei soovi. Lapse sain kui 18 olin ja hetkel on põhiline haridus saada ja tööd teha. Muidugi mängib suurt rolli, et tean ennast. Ma ei saaks never ever kahe lapsega korraga hakkama. Nt. kui hetkel saaksin lapse, oleks kodus beebi ja kohe kooli minev laps. Big nononononoooo

  5. Anonüümne says:

    Hahahahahaaa. Vähemalt ei pea sa oma suhtest ise midagi rääkimagi, ridade vahelt loeb juba kõik välja. Järelikult sa ei armasta oma meest ikka üldse, kui tema lahkumisel pettumusest isegi ühte ööd patja ei nutaks :D.

  6. Anonüümne says:

    See on lihtsalt juuksekarva lõhki ajamine, sest me kõik saame aru sellest nii, et sa ei nuta ei öösel patja, tekki ega linasse, samuti mitte päeval metsas kännu otsas ega kuskil mujal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari