Käisime täna Viljandis abiellumiseks avaldust sisse viimas. Me käime väga tihti Viljandis, aga kuidagi meelest on ära läinud see tähtis samm ära teha. Täna mõtlesime, et noh, ega see juuni enam mägede taga ole ja äkki peaks ikka ära tegema. 😀
Ma ei ole väga varajane planeerija ja kui ma abiellumise teemal olen kirjutanud ning sinna tulevad klassikalised kanad kaagutama, kuidas pulmameigi- ja soengu aeg peab olema juba 5 kuud enne abiellumist paigas, hakkab mu vasak silm korralikult tõmblema. 😀 Ma näen iga päev, kuidas kuulutatakse, et vaba meigi- või soengu aeg, kes tahab tullllaaaa??? Juuni on muidugi lõpetamiste aeg, aga ma usun, et kuskile vahele pressin ma end ikka, sest ega ma mingit maskisaate kostüümi omale ei taha. Tavaline meik ja tavaline soeng.
Aga avalduse teemal. Väga meeldiv teenindus oli. Seletati, jagati infot, anti nõu ja räägiti väga põhjalikult, kuidas, mis jne.
Koha peal maksime riigilõivu – 30€ ja täitsime avalduse. Nimede osas jõudsime selle otsuseni, et kuna meil on ikkagi suured ja tumedad saladused ning me varjame väga jubedaid ja õõvastavaid asju, siis võtame uue perenime täiesti. Kõige rahakotisõbralikum variant on see, et Geit taotleb endale uut perekonnanime (valisime tema ema oma) ja kui see protsess saab abiellumise päevaks tehtud, saan valida endale ka selle nime.
See läheb üsna kulukaks, kui abiellume, jätame oma nimed ja siis hakkame taotlema mõlemale uut perekonnanime. Sellisel juhul peame maksma mõlema eest riigilõivu, et uut perekonnanime taodelda.
Ma igaksjuhuks ikkagi toon välja, et õudsaid ja õõvastavaid asju me ei varja – see on netitrollide vandenõuteooria miskisugune. Ma pole päris täpselt pihta saanud sellele, aga pidi olema midagi sellist, et blogijad muudavad perenimesid, sest nad varjavad midagi. Meil pole midagi varjata. Google on kõigile avatud. 😀 Nimevahetuse põhjus on tegelt väga lihtne – mulle ei meeldi mu Almers, sest mu vennaraasuke on selle nime ära essunud ja ausalt öeldes on mul koblaka ette visanud nendest “kle see on su vend v, a tead, ta tegi seda, sa maksad ta võla tagasi v” kirjadest.
Geidule ei meeldi Matsi. Pole kunagi meeldinud. Sest et Matsi. Mats. Misiganes. Ma oleks meelsasti võtnud pigem selle nime kui Almersi, aga noh, kui inimesele endale ka oma perenimi ei meeldi, mis ma sellest siis endale võtan. 😀 Kui Geit uue perenime saab ja mina ka, muudame ka lastel ära, et kõigil ikka ühine oleks.
Lähemegi siin üks päev Tartu (perenime saab vahetada Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus, meile ei soovitatud Tallinnat, sest seal pikad järjekorrad) ja teeme seal taotluse ära. Seda tuleb muidugi kiiremas korras teha, sest abiellumiseni on ca 2 kuud jäänud. Kuupäevaks valisime 18.06.22. Valisime ka piduliku tseremoonia, mille riigilõiv on 150€.
Kui me esialgu mõtlesime, et registreerimine on omavahel ja hiljem teeme kodus peo, siis nüüd on meil hoopis teine plaan – registreerimisele kutsume inimesed, ca 30 külalist saab kutsuda ja teeme hiljem peo, kuhu ka siis kutsume külalised. 🙂
Kui me seal avaldust tegime, tuli pisar silmanurka ja tundsin, kuidas silmamunadele õrn märg kiht tekib. Pärast Geit rääkis, et see avalduse tegemine oli nagu lapse sünd, tal olid ka munad märjad. 😀
Eks ta veits imelik oli. Ise juba peaaegu 13 aastat koos olnud, viies laps tulemas ja alles nüüd paneme pillid ühte kotti. ? Aga no, parem hilja kui leida, eks.
Pärast läksime kohvikusse kooki ja kohvi nautima ning hirmutasin Geitu, et ta peab abieluvande kirja panema ja rääkima seal külaliste ees, miks ta minuga abielluda soovib ja tõotama, et kannab mind elu lõpuni kätel.
Tema abieluvanne oleks selline siis:
Ilus naine.
Teenib raha.
Vahel ajab närvi.
Aga see käib asja juurde.
Armastan ka teda.
Ja viskasin kildu ka, et Geidul on tõesti vedanud – sõrmus peaks plekkima mehe kaks kuupalka (või midagi sarnast), aga ta ei käi töölgi ju. 😀 Hahaha! Lihtsalt pääseb, ma ütlen.
Aga jah, sedapsi on lood. Peaks nüüd vaikselt hakkama vaatama, kellel kutsed lasta teha (paar valikut on olemas juba), fotograaf on olemas, kleidi osas kindlad sammud teha, ülikond, lastele ülikonnad ja Adeelele kleit ja muud pudipadi. No sõrmused, need ka ju ikka. 😀
Juba varstiiiii! ?
Kas perekonnaseisu ametisse abielu avalduse sisse viimiseks, pidite eelnevalt registreerima või astusite lihtsalt niiöelda uksest sisse? ?
Astusime sisse ja ütlesime, et tahame abiellumiseks avaldust sisse anda 🙂
Ma ütleks sellepeale ,,ahh mis see teiste asi on mis nime keegi kannab ,peaasi et ise rahul eksole ? ,,.Ma igati rahul,et mehe perenime võtsin ,kuidagi sisemine rahu tuli lausa sellega . See avalduste sisse andmine on ja kuidagi ärev ja põnev nagu pooleldi oleks juba abieluranda astunud?
No eks millegiga peab ju draamat või põnevust üles kiskuma 😀
Paraku ja Eestlastele draama meeldib ?
Eesti.ee-s saab ka ju nime vahetada? Tuttav vahetas just mõnda aega tagasi seal perekonna nime ?
Jaa, saab täitsa neti teel ka teha, aga me eelistame kohale minna – siis on kindel, et midagi viltu ei lähe 😀
2 kuuga saab kõik ülihästi korda ajada.
Me viisime avalduse mai lõpus sisse ja augusti alguses olid pulmad. Kõik meigi, juuksuri, peploha, pulmavanema jne saime lihtsalt orgunnitud. Kusjuures aega jäi ülegi ja mkngit pabinat ei tekkinud.
Ma pigem arvan, et see sõltub inimesest. Mõni tahabki juba 5 kuud enne kindel olla, et kõik on paigas. Nagu lapse sünni puhul. On neid, kellel on 20 nädalaks juba kogu kraam ostetud ja neid, kes paar nädalat enne sünnitust alles hakkavad asju ostma (nagu näiteks mina ?)
Igatahes, palju õnne ja mõnusat orgunni!