Mis just juhtus?

Sponsoreeritud

Kuumaõhufritüür Cosori Turbo Blaze DC601 ‎(6.0L)

Kuumaõhufritüür Cosori Turbo Blaze DC601 ‎(6.0L)

Janeblogi hind: 151.05€

Sinu võit: 7.95€

Kuumaõhufritüür Cosori ‎CP158-AF, must (5.5L)

Kuumaõhufritüür Cosori ‎CP158-AF, must (5.5L)

Janeblogi hind: 132.05€

Sinu võit: 6.95€

Jäätisemasin Ninja Creami NC300

Jäätisemasin Ninja Creami NC300

Janeblogi hind: 189.05€

Sinu võit: 9.95€

Kuumaõhufritüür Cosori L501 XXL (4.7L)

Kuumaõhufritüür Cosori L501 XXL (4.7L)

Janeblogi hind: 122.55€

Sinu võit: 6.45€

Mul juhtus eile üks väga imelik asi. Väga imelik kogemus. Pole mitte kunagi sellist ebareaalset asja kogenud.

Nägin unes Dahmerit. Ei, see pole üldse imelik, ma näen sarimõrvareid pidevalt unes. Kes ei tea, kellest ma räägin, siis googeldage Dahmer. Kes teab.. noh, palju õnne, hoiad 2 minutit aega kokku.

Igatahes, olin ma selle vennaga ühes korteris. Elutoas. Mul oli umbes aastane laps süles – polnud minu oma, täiesti võõras, aga ma ilgelt muretsesin tema pärast.

Niisiis, olin Dahmeriga elutoas. Mina ühes, tema teises otsas ja ma teadsin, et ta tapab mu ära, seega ma ei hakanud põgenema. Ei üritanud ka. Seisin, laps süles ühes toa nurgas, tema teises ja ma lihtsalt hullult kartsin, mis lapsest pärast mu surma saab.

Dahmer tulistas, ma panin silmad kinni, kuid ta ei saanud pihta. Ma oleks ju tundnud. Teen silmad lahti, näen, et ta naerab ja annab märku, et lasi meelega mööda. No s*it. Tulistab uuesti, jälle pigistan silmad kinni ja jälle laseb mööda. Avan silmad, jälle naerab ja annab selgelt märku, et järgmisel korral ta mööda ei lase.

Mina ainult seisan, laps süles. Kartsin täiega surma saada.

Ja kolmanda korraga ta lasigi pihta. Tundsin, et hakkan põrandale vajuma, AGA, siis ma sain aru, et see polegi reaalsus vaid ma olen unes. Las ma siis suren, sest ma tõusen niikuinii unest üles ega sure päriselt. Ma ei oska seda paremini seletada. Ma unes üks hetk taipasin, et see on uni ja tegelikult ei juhtu midagi.

Ja nii, kui ma sinna põrandale kukkusin, mõtlesin, et Jane, tõuse nüüd üles ja ongi see õudus läbi. Ja ma tõusingi. Ja oligi läbi.

Praegu, kui ma seda kirjutan, siis see ei tundugi nii creepy, aga selle sees olles… kuidagi väga veider tunne oli selle ajal ja pärast, kui ma üles olin tõusnud.

Mainin ära, et tõusin hommikul mingi 9 ajal ja kui uuesti magama jäin, hakkasin seda und nägema. Tõusin uuesti kell 10. Tunni ajaga nägin ja kogesin seda unenägu.

Pole mitte kunagi kogenud seda, et ma unes saan aru, et see on uni ja mitte reaalsus.

Kommentaarid

  1. Kats says:

    Ma olen ka viimaselajal avastanud, et saan unes aru et see on uni. Just kui hakkan kellegile helistama, et abi vaja. Siis nagu unes ikka ei saa nr valida ja siis saan aru et aa ju see siis uni kui nr valida ei saa ja äratan end ülesse?

  2. Piret says:

    Mul pole ammu olnud seda, aga ma saan pea alati aru, et uni on uni. Kõige nõmedam on see, et ma saan aru, et on uni, aga keha on justkui halvatud, ei saa ärgata, ei saa liigutada, ei saa häält teha. Unepaanika tekib sellisel juhul. Aga ega see, kui aru saad, et see on uni, ei vähenda hirmuunenäos olevat hirmu tunnet.

  3. Helen says:

    Googelda lucid dreaming. See ei ole sul küll päris sama aga mul algas see kunagi nii nagu sinu jutus, et alguses hakkasin lihtsalt mõistma, et okei ma olen unenäos. Hiljem hakkasin suutma kontrollida oma unenägusid. Kui miski ei meeldinud, oli õudne või lihtsalt ei tahtnud seda und enam näha siis vastavalt muutsin unenägu või lihtsalt ärkasin üles.
    Seda edasi arendades saaks teadlikult palju asju unes kogeda ja ‘elada’ aga seda ma isiklikult ei soovinud kuna elada tuleb ikka päris maailmas 😀 aga igastahes mu point on see, et olen kogenud sarnast asja ja see tunne on tõesti veider.
    Aga unenäod ongi ühed kummalised asjad 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas minust kuue lapse emme sai

Tegelt ikka veidi on ebareaalne mõelda, et MUL ON KUUS LAST! Nagu… ma poleks elus [...]

7 kommentaari

Kuidas ma oma keha tagasi igatsen

Facebook viskas mulle mälestuse aastatagusest ajast ette: Ja ma hakkasin mõtlema kohe kahele asjale, mida [...]

Kuidas me end siin haiglasse pakime

Uhh! Korralik ärevus on sees. Juba loetud päevad ja minust saab kuue lapse emme! Seekord [...]

6 kommentaari

Kuidas ma siin nüüd tuhande euroga põrandat puhastan

Mulle või mis mulle, meile toodi eile koju uus abiline – Hizero põrandapuhastaja. Ega endal [...]

Uus aasta, keiser ja muud mõtted

No hei! Aasta on uus. 2025. Eelmine aasta oli ju ka tore – omade tõusude [...]

5 kommentaari

Kuidas sellel nutiajastul laste silmi kaitsta

Kui mu lapsed ei käiks kodust 20km kaugusel koolis, siis neil suure tõenäosusega telefone ka [...]

1 kommentaar

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

10 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari