Eile hilisõhtul käisid poisid kõik kolmekesi vetsus põit tühjendamas ja tagasi oma tuppa lausa jooksid, Krissu suuremate sabas röökides. Küsisin, mis juhtus. Ta ütles, et suuremad poisid hirmutasid. Küsisin, kuidas. Nad olevat Krissule öelnud, et vannitoast tulevad imelikud hääled. Ma kohe lohutasin Krissut, et poisid ajavad niisama pada suust välja ja ärgu pangu neid üldse tähele.
Mingi hetk läks Geit hambaid pesema ja hüüab mind, et ma vannituppa läheks. Ja alati, kui ta hüüab: “Jane, tule vaata!”, on seal midagi creepyt. Ma kohe hõikasin vastu, et mis seal on ja ta kordas, et ma läheks ja vaataks. Kohe hakkas peas ketrama, et meil keegi sureb dushikabiinis ja sellepärast poisid mingeid imelike hääli kuulsidki.
Jõuan vannituppa ja Geit ütleb, et poistel oli õigus, seal on mingid imelikud hääled. Kõik olid korraks vaikselt. St mina, Krissu ja Geit.
Ja oligi. Keegi röökis õues. Mulle tundus esimese hoona, et see oli mingi naisterahvas. Tahtsin kohe õue vaatama minna, a Geit hakkas hambaid pesema rahulikult. See ajas mind muidugi närvi, et mis mõttes sa hakkad nüüd hambaid pesema, lähme õue!!! Läksin siis ise. Mitte õue. Enne välisust hakkasid peas kõik õudusfilmid ketrama, kus keegi kuskil kahtlaseid hääli teeb ja läksin tagasi vannituppa, kiirustasin Geitu tagant, et ta kiiremini oma hambad ära peseks ja miniga koos õue tuleks.
Hambad pestud. Saatsime Krissu poiste juurde nii kauaks ja ise läksime õue. Ma võtsin telefoni ka kaasa. Ma ei tea, miks.
Kuulatasime. Röökimine tuli maja tagant. Meil seal suur hoov ja sealt edasi suur ja lai põllulapp ja kell oli ka juba sealmaal, et oli nagu pime, aga hakkas juba vaikselt valgeks minema ehk siis mina ei suutnud küll kedagi näha seal põllul. Geit aga nägi. Keegi röökis ja röökis ja siis Geit ütles, et ma jookseks, sest see elukas jookseb täie itiga meie poole.
Mina muidugi lidusin nagu noor rebane. Ei olnud minus sellist filmilikku päästjat, kes oma eluarmastust maha ei jäta ja ootab tema ka ikka ära vaid ma lihtsalt jooksin ja palvetasin samal ajal, et see elukas mind kätte ei saaks. Geidule ma isegi ei mõelnud. Okei, tegelikult mõtlesin küll – lootsin, et ta minust ette ei pääse.
Seega jah, aus ja ühtlasi ka kurb ülestunnistus – ma olen inimene, kes päästab igas olukorras enda naha esimesena. Filmilikku kangelast minus ei ole. V.a, kui olukord puudutab lapsi. Siis ma võin filmilik kangelane olla küll.
No igatahes asi sellega ei piirdunud, et mina jooksin tuppa ja saigi läbi. Geit jäi ikka õue, sest see elukas lõpetas jooksmise ja röökis edasi. Ma läksin ka õue tagasi. Nii palju südant mul ikka on, et läksin kontrollima, kas Geit ikka elus on veel. Oli.
Ega ma lähedale minna ei julgenud sellele röökijale. Matsakas nagu ma olen, võhma palju pole, seega mõtlesin, et mida kodule lähemal olen, seda ohutum mul on.
Lõpuks läksime nii mugavaks, et istusime autosse ja sõitsime maja taha murulapile, valgustasime põldu ja vaatasime, kas näeme kedagi. Hirmutasime sellega aga selle röökija ära ja läksime koju tagasi. Üks hetk kuulsime (magamisoa aken lahti), et keegi jälle röögib. Nüüd juba teiselpool maja. Geit läks vapralt jälle õue.
Mina ei julgenud. Ma korrutasin aina Geidule, et mul pole ravikindlustust (tulin koolist ära ja lõppes sellega ära see) ja ma ei saa lubada endale hetkel seda väljaminekut, et mingi marutaudis elukas mind hammustab ja ma pean emosse minema. 😀 Seega, ma jäin esikusse (meil seal suured aknad, hea vaade igalepoole) ja Geit läks jälle uudistama, kellega tegu. Mina julgustasin teda läbi aknaprao, et mingu nüüd ja vaadaku, kes seal nii hullult röögib.
Üks hetk loom enam ei röökinud ja Geit pidas seda halvaks asjaoluks, et poolpimedas õues üksi ringi luurata, seega tuli tema ka tuppa ära ja me andsime alla. Kell oli juba pea kolm öösel.
Läksime voodi ja hakkasime mõistatama, kes see olla võis. Ma alguses arvasin, et vigastatud lind. Seejärel, kui Geit kirjeldas, et see ikka oli suurem elukas kui lind, pakkusin, et hüaan. Siis marutaudis rebane (kujutasin teda umbes sellisena ette nagu peapildil). Ei-ei. Ei olnud. Lõpuks Geit läks youtube ja hakkas kuulama erinevaid loomade hääli sealt. Tuli välja, et see röökiv elukas oli hoopis metsik rebane või metsrebane või noh, youtubes oli, et wild fox. 😀
Ma tegin muidugi videosid ka, et kui meid surnult leitakse, siis vaadatakse telefonid ilmselt läbi ja saadakse teada, mis juhtus ja kes seda tegi. Kuigi ega ma arvan, et see oleks jäänud ilmselt müstikaks, kes meid röökides tappis. 😀
No ma ei tea mis häält see rebane teeb,aga tean mis häält teeb ilves.Tule taevas appi,kui õudne see on.
Mõned aastad tagasi juuli august magasime ja kolme nelja ajal järsku võpatasin karjatuse peale üles,see hääl oli nii õudne,et esiti arvasin,et kedagi piinatakse eriti räigel moel,et vaene inimene röögib metsikult läbi valu ja viimasel on juba lõpp lähedal.Jooksime õue,sest hääl tuli maja tagant ja kui olin maja nurgani jäudnud,vupsasid 2 pisikest tegelast ja siis kohe ema järgi.Minul oli jänes püksis ja tuppa ma lidusin.Sammuti googeldasin ja just see ilvese hääl oli.See on rõve hääl,eriti kui on vaikne,soovitan kuulata.
Ma vaimu silmas kujutasin silme ees ette endale seda kuidas Geit sust ette saab ja samal ajal üritad temast ikka kiirem olla . Seetõttu olin nii isekas,et pool ajast seda lugedes kihistasin naerda . 🙂 ? ?
????????????
Ma lõkerdasin oma beebi ülesse ????
Meil ka rebane sage külaline ,mulle seletati,et rebane haugub ja hääl on tõesti creepy.Jube on see eriti siis, kui meie koer haugub vastu ja rebane omakorda vastu..siis ei lõppe see kunagi??
See, kuidas emarebane kutsikaid kutsub… Lugesin vannis raamatut ja põhimõtteliselt kargasin selle röögatuse peale meetri kõrgusele õhku. Olgu öeldud, et elan linnas… Esimene mõte oli, et kedagi pussitatakse mu akna all neeru. Rütmiliselt. Ja peaks ruttu politseisse helistama ?
Tõenäoliselt teie rebane marutaudis ikka polnud, vaid nagu siin teisedki maininud on, ju tal pisipere oli kaasas. Tutvustas seal poegadele rahulikult laia ilma ja laulis laulukest, kui tulid mitu jõledat inimest koos hiilgavate silmade ja möirgava mootorsõidukiga. Muidugist rebase-ema püüdis alguses hirmutada ja korda see paistis ka minevat, aga näe see mootorsõiduk-elukas oli ikka alatu võte :)) Igatahes lapsed said seekord päästetud ja täiskasvanud ka – nii rebastel kui teil :)))
Võis olla nii küll jah 😀