Teate, mina nt ei mäleta küll, et mul lapsena Barbiet oleks olnud. Vabalt võin eksida, nii, et emps, kui seda loed, siis võid teada anda, kas mul on mälu kehv või mul päriselt ei olnud Barbiet.
Samas… ega ma puudust ka ei tundnud. Ma olin pigem poisilik plika ja sellist nukkudega mängimist oli pigem harva. Ma mängisin ise kellegi beebit. ?
Küll aga ma mäletan, et nüüd täiskasvanuna, olen ma küll endale päris mitu Barbiet ostnud just selle mõttega, et ma ei mäleta lapsepõlvest neid. Esimese Barbie ostsin endale kahekümnendate alguses. Mäletan, kuidas poes Barbie riiuli ees, silmad suured nagu kutsikal, neid vaatasin ja valisin. Geit oli kõrval wtf näoga. 😀 Aga ma ei pannud talle seda pahaks ega tundnud ennast imelikuna. Vaid ostsin endale Barbie hoopis.
Ja kui Adeele pisi pisi oli veel, täitsa beebi ja Matteli esindaja koostööd pakkus ja saatis meile Barbie koos hobusega, polnud ma täiega leilis sellepärast, et Adeele sellega tulevikus mängida saab vaid sellepärast, et mul on natukest aega nii vinge Barbie ja hobune ka veel!
Adeele on 4 ja tänaseks hull Barbie fänn. Nii suur fänn, et nakatab siin aegajalt Kristoferi ka ja nad koos mängivad. Nii nunnu, mu meelest.
Ja loomulikult olen ma nõus talle Barbiese ostma. Poest. Järelturult. Kustiganes. Sa müüd? Müü mulle! ?
Tegelikult ma sellest Barbie filmist suurt midagi ei arvanud. Üksi poleks ilmselt iial vaatama läinud, aga, kui ma Adeelele rääkisim, et selline film tulemas on, tegi ta küll ettepaneku seda vaatama minna. Mu viga oli see, et ma rääkisin talle sellest juuni kuus juba ja ta käis mulle peale nagu uni pea kuu aega, et millal see tuleb ja millal me läheme.
Täna jõudiski kätte see õnnis päev, mil Barbie film Viljandis esilinastus.
See oli minu ja Adeele kahekesi aeg. Jäin mõtlema, et ma ei olegi temaga nii kahekesi käinud kuskil. V.a Viljandi EMO. ?
Adeele tahtis roosa kleidi ka selga panna ja ärgitas mind ka seda tegema. Seega, lõpuks me mõlemad olimegi täitsa roosad ja läksime Barbie filmi vaatama.
Ja teate, mis? Mulle isegi meeldis see film. Väga hea oli. Sai naerda. Sai mõelda. Sai isegi silmamunad märjaks aetud korraks. Päris head mõtteterad jooksid sealt välja naiseks olemise kohta.
Umbes pool tundi enne filmi lõppu tüdines Adeele ära ja küsis pidevalt, millal film läbi saab. Siis libises mu telefon istme vahelt põrandale ja tagakorpusele tekkis suur ämblik. Õnneks jäi ekraan terveks. Alles lasin selle ära vahetada. Irooniline on asja juures muidugi see, et enne kinno minekut tellisin just uue ümbrise telefonile ära.. 😀
Suts enne filmi lõppu hakkas telefonis tööle hädaabikutsung. Telefon lihtsalt röökis. Ja kuigi ma vajutasin “tühista” nuppu, siis, mis te arvate, kas see toimis? Loomulikult mitte! Haarasin siis niigi tüdinenud Adeele kaenlasse ja jooksin kinosaalist välja. Siis hakkas nupp tööle ja kutsung lõppes.
Pärast jätsin Adeele välja ootama ja tõin meie prügi istmekohtadelt ära. Siis aga film lõppeski ja saime ära minna. Veits mark oli küll selle häire pärast, mis mu telefon tekitas. 😀 Saal oli inimesi täis ka. A noh.. mis seal ikka.
Ma kartsin, et äkki 4 aastasele on see film.. sobimatu? Aga tegelikult ei olnud midagi sellist, mis paneks mind Adeele silmi kinni katma kuigi filmi kirjelduses on küll, et alla 12a mittesoovitatav. 😀
Ma üritasin väiksena ikka mängida koos sõbrannadega kodu ja kõike barbidega . Ema sebis veel hullult puust toole ,laudu ,voodeid ja kõike puha barbide jaoks aga ma ei tea kuidagi tüdinesin ruttu ära ja tahtsin pigem minna autodega mängima ?
Mul palju barbisid polnud, mõned ikka olid, sugulabe kinkis isegi Keni mulle ?. Mängisin nendega koguaeg. Põrandal oli ehitatud raamatutest seinad, suure nuku voodipesudest barbidele diivan ja voodi. Karpidest lauad ja kapid. Mitu nädalat oli mul see nn “barbide kodu” maas ?? .14 aastaselt mängisin veel barbidega ??❤️
Nüüd mul 2 tütart (8 ja 6), mängivad minu barbienukkudega ja ostan neile uusi. Poes siiani ilastan kui barbisid vaatan, nii ilusad ja ägedad lihtsalt ???
Väiksena oli mul oi kui palju Barbisi ja lausa kahekordne Barbi maja. Kõik Barbid ja maja on mul ka siiani alles. Suuremad tütred(13a. ja 10a.) väiksemana mängisid küll nendega, aga mitte nii palju kui mina. Mäletan, et juba ikka 15a. kui sai ikka sõbrannadega kellegi trepikojas tekk maha pandud ja Barbidega pmt päev otsa mängitud. Suuremale tütrele räägin koguaeg, et mina tema vanuselt mängisin alles nukkudega ja tema räägib mulle ainult meigist, küüntest, ripsmetest ja vaikselt poistest. Ja ega ka see 10a. enam ei huvitu ühestki mänguasjast. Pisem tütar on 3. ja tema vähemalt mängib juba nendega ja vast ei taha tema ruttu suureks saada ja tagab kauem laps olla 🙂
Ma ole 30a ja mina sain oma esimese BARBIE umbes 4a. Kuna Eestis tooaeg alla 100krooni ühtegi Barbie moodi Barbiet eoi saanud siis mulle tõi Soomest isa sõber selle. Too oli Barbie millel käed-jalad liikusid.
Oi kui uhke ma oli…
Kuo nüüd mõelda sellele hullusele ja filmile, siis ma vaikselt mõtlen siin kas ma julge oma 6a poja ja 7a tütre kinno viia 😀