miks ma bloginud ei ole?

Ma arvasingi, et need küsimused tulemata jää. Kell on 7:51 ning ma olen maal vanemate juures. Otsustasin, et kirjutan ühe seletava postituse sellest, miks ma olen blogist eemal olnud ja pole jõudnud kirjutada. Tähendab aega on mul jalaga segada, aga ligipääs arvutile mul konkreetselt puudus. Ühel ilusal päeval, kui ma olin oma toimetused läpakas ära teinud, mõtlesin ta laadima panna. Tund hiljem vaatasin, et läpakas ei lae üldse. Proovisin siis uuesti ja sain kohe aru, et kas akulaadija on katki või arvutis mingi jama. Ma lihtsalt panin selle läpaka käest ja ootasime päevi.. no telefoniga sai ka netti, aga kuna Elisa pakub nii naeruväärseid pakette, kus internetti eriti ei olegi, siis ega sedagi kauaks jagunud. Ja ega telefoniga just kõige mugavam kirjutada ei ole. Nii ma olengi siin olnud hambad ristis ja mõelnud, mida edasi teha. Lõpuks otsustasin läpaka viia parandusse. Alguses tehti tervele läpakale diagnostika ja öeldi mulle, et maksma läheb natukene üle kahesaja euro. Saatsin kuradile ja mõtlesin, et panen natuke juurde ja saan uue läpaka. Läpakal oli nimelt akulaadija katki, aga nemad esitasid arve kõigi vigade eest- ekraanipaneel triibuline osades kohtades, klaviatuur natuke vigane jne. Lasin siis uue akulaadija tellida ja sain sellegi tasuta, sest läks garantii alla. Terve läpaka parandamine ei oleks garantii alla läinud, sest olen ise seda korra lahti võtnud.
Vahepeal kiskus masendus peale tulema, sest üks auhinnamäng oli poolik ja aja juba ületanud. Kohutavalt kehv oli olla sellepärast. Eks ma siis sebisin telefoni, millel nett sees ja andsin teada, et loosimise kuupäev lükkub edasi, kuna arvuti remondis. Postkast oli kirjadest umbes (mitte loosi pärast vaid niisama tuttavad kribasid vahepeal), aga kellegile vastata ei saanud. Shein ja Romwe saatsid meeleheitlikult kirju, et ega ma ei soovi nendega koostööd lõpetada, sest pole minust ammu midagi kuulnud. Saingi nüüd kõik oma asjad ilusti tehtud ja uuesti ree peale tagasi. Nagu juba nägite, tegin kaks riidepostitust ka valmis. Nüüd on nendega ühel pool. Kirjutada on mul veel paljust, täna aga seda enam teha ei jõua, sest lapsed vajavad hoolitsust ja endal samuti paar isiklikku asja korda ajada. Kohtumiseni!