Kuidas ma unistasin kakateadlaseks saamisest

Sponsoreeritud

Kes mind instagramis jälgib, teab, et juba päris mitu aastat armastan ma raamatuid lugeda. Küll käib see armastus lainetena, st nt suvel ei lugenud ma ühtegi raamatut, aga alates sügisest ja ka nüüd, olen ma nende lugemisega nii hoos, et isegi laste jaoks pole aega enam. Ok, nali.

Mulle kirjutas mõnda aega tagasi Pamela Maran ning pakkus mulle lugemiseks kakaraamatut. Esimese asjana mõtlesin, et keegi teeb nalja. Seejärel tundus see pakkumine kuidagi kentsakas. Lõpuks mõtlesin, et miks mitte? Raamat on ju raamat ja ma olen harjunud lugema enamasti ilukirjandust, elulooraamatuid ja eneseabiraamatuid, aga miks mitte lugeda sel korral hoopis midagi teistsugust?

Kakanaljades olen ma ju tegelikult suht proff, te lihtsalt ei tea seda, sest need keelustati blogimaastikul aastaid tagasi ära. Hehee!

Aga asume raamatu kallale.

Autoriteks on Dr Helēna Dauvarte (gastroenteroloog) ja Pamela Maran – paljude raamatute autor ning hüpnoterapeut.

Tegemist on päris laheda raamatuga, mis seletab enamasti üsna lihtsas inimese keeles kõik vajaliku meie seedimise kohta. Ülihea on seda raamatut lugeda lastele või kellel laps juba lugemisoskuse on omandanud (ja sisu mõistmise oskuse ka), lasta tal lugeda, et aru saada, mis meie kehaga toimub seedimise ajal.

Palju head huumorit ja kakanalju on ka raamatus – igati sobilik tass mulle. Või, kas selles kontekstis see tass siia ikka sobib? ?

Seda raamatut lugedes meenus mulle, kuidas ma lapsena unistasin kakateadlaseks saamisest. Sa küsid, mida ma selle all mõtlesin?

Mina ei tea, kust see huvi tekkis ja ausalt, ma ei praktiseerinud lapsena seda väga, aga ühel korral ühte loomajunni (ma oletasin tol ajal oma naiivse lapse mõistusega, et see oli looma oma, aga ega ma enam kindel pole) oksaga sonkides, naeratus näol, mõtlesin ma tõsimeeli, et ma tahaksin kunagi hakata kakajunne uurima. Nagu mikroskoobi all ja värki.

Õnneks või kahjuks kakateadlast minust ei saanud. Ma kahtlen, et tänasel päeval see mulle enam huvi pakuks, sest, kui keegi on kuhugi maha si**unud, olen mina esimene, kes plehku pistab. ?

Aga raamat oli igati hariv ja huvitav. Ma arvan, et selline raamat võiks igas peres raamaturiiulil (või lihtsalt elutoas kapil) olla. Võetakse üksipulgi lahti kõik alates suust kuni tagumikuni ja jagatakse ka erinevaid kogemuslugusid.

Uurisin ka Pamelalt, mille poolest erineb see raamat väga populaarsest Giulia Endersi raamatust “Võluv soolestik” ning sain sellise vastuse:

“Läheneme teisiti mitmes mõttes. Ülesehituslikult liigume läbi kakamise protsessi toidu nägemisest kuni väljutamiseni – millised hormoonid juhivad meie valikuid; millised organid ja mida teevad seedimise protsessis. Kuna see on kohati küllalt teaduslik-meditsiiniline kirjeldus, oleme juurde pikkinud naljakaid ja põnevaid fakte organite kohta, mida sa ehk varem ei teadnudki, sh ajalugu kui ka semiootikat.



Seejärel võtame ette levinumad seedehädad ja kodused ravivahendid, ka toitumiskava koostöös toitumisterapeudiga, alternatiivravi koostöös nõelraviarstiga jne.
Lisaks lahkab dr Dauvarte haiguslugusid, millega ta tööl on kokku puutunud ja kuidas nende lugude abil ise vältida EMOsse sattumist.

Ning siis on ka peatükid üleüldse kakafaktidest. Nt saad teada, et kui näed langevat tähte, võid kogemata soovida midagi head hoopis kosmoses põleva astronaudi kakakogumi peale, mis sinna heideti. Jne.

Kõik see on illustreeritud väga ägedate joonistustega ning kujundatud väga kergesti haaratavalt, vältides pikki laustekste.

See siis selline üldkirjeldus teemale, mis on Giulia Endersiga küll sama, aga siiski erinev.”

Küsisin ka sooduskoodi teile ja JANE10 annab 10% soodustust: https://www.pamelamaran.com/category/raamatud

/reklaam

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

5 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari