Ma olen vist oma 877 korda oma blogis maininud kui väga mulle maaelu meeldib ja kui väga armastan ma loodust. Las ma kordan seda kõike veel vähemalt ühe korra. Kui on ilusad ilmad, kraban oma kaamera, lapsed ja mehe ning lasen end kuskile metsa äärde sõidutada. Ikka sellisesse kohta, kus saab istuda ja lapsed saavad rahulikult ringi joosta ning möllata, et mina saaksin rahulikult kaamer käes metsa vahel ringi jalutada. Nagu mingi hulluke. Taaskord näitan ma teile oma leide ühest meie imekaunist Eesti loodusest.
Viimased postitused
Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud
Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]
2 kommentaari
Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?
Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]
6 kommentaari
“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”
Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]
8 kommentaari
Kuidas…
Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]
5 kommentaari
Kuidas see ikka on nii julm, et igal lapsel pole oma tuba
Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud [...]
4 kommentaari
Poiss või tüdruk?
Ma pean teile tegema ühe ausa ülestunnistuse ilmselt – kui ma olen kunagi ühegi rasedusega [...]
Kuidas te võiks kõik ennast natuke harida…
… ja mina lihtsalt diivanil lösutada ja ennast mitte harida. Just! Seda ma teha kavatsengi. [...]
4 kommentaari
Ei iial enam…
Olen täna ekstreemselt varajane. Ma ei mäleta, millal viimati nii vara ärkasin, et üles jäädagi [...]
5 kommentaari
Kuidas ma siin oma rõvedate klubi varsti asutan
Irooniline on muidugi see, et klubis võiks idee poolest olla vähemalt kaks inimest, äkki isegi [...]
8 kommentaari