Ma olen vist oma 877 korda oma blogis maininud kui väga mulle maaelu meeldib ja kui väga armastan ma loodust. Las ma kordan seda kõike veel vähemalt ühe korra. Kui on ilusad ilmad, kraban oma kaamera, lapsed ja mehe ning lasen end kuskile metsa äärde sõidutada. Ikka sellisesse kohta, kus saab istuda ja lapsed saavad rahulikult ringi joosta ning möllata, et mina saaksin rahulikult kaamer käes metsa vahel ringi jalutada. Nagu mingi hulluke. Taaskord näitan ma teile oma leide ühest meie imekaunist Eesti loodusest.
Viimased postitused
Miks ma olen vastane…
Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]
4 kommentaari
Mida suurem, seda koledam? 🥹
Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]
8 kommentaari
KUSKOHAS me just käisime?
No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]
1 kommentaar
Kui lapsed ajavad nutma
Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]
Viimati 5 aastat tagasi?????
No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]
5 kommentaari
Kui sõbranna mees petab
Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]
7 kommentaari
Mis mu juustega juhtus?
No hei! Kuidas teie nädalavahetus möödus? Kuidas kooliaasta lõppu tähistasite? Ma teen parasjagu oma kiharatele [...]
2 kommentaari
Suvetöö, glitterimöll ja suurpuhastus
Uuh! Tahtsin tegelikult eile õhtul siia jõuda, et möödunud päevast muljetada, aga õhtu lõpuks olin [...]
6 kommentaari
Lahkuminek, hüvastijätt ja lapsepõlvetraumad
Ühe käega kussutan Oliveri vankrit, teisega segan putru ja kolmandaga toksin klaviatuuri. Jep, see ongi [...]
12 kommentaari