2017 soovid

Ma ei ole kunagi elus palju soovinud. Ainult seda, et mu lastel hästi läheks ja mul endal kõik enam vähem vonksis oleks. Ma kirjutasin täna ühe väikese sissekande (mitte blogis) sellest, milliseid lubadusi annan ma endale järgmiseks aastaks ning mida ma soovin 2017 aastalt. Ma olen varemgi maininud, et lubadusi ma ei anna. Teistele antud lubadusi on kõige kergem murda. Lubadusi peab andma iseendale, sest ennast on kõige karmim alt vedada. See tunne, et sa ei saanud hakkama, kukkusid läbi, vedasid end alt.. See on kõige närivam ja jubedam. 
Sinna sissekandesse kirjutasin ma, et erilisi lubadusi mul pole. See on igav. Kas ainult siis peab uued lubadused valmis vorpima, kui aastavahetus on? Ma arvan, et iga päev on õige aeg millegi uuega alustada, end paremaks muuta ja midagi lubada, teha või soovida. 

Kuna aga aasta läbi saab, siis teeksin väikese kokkuvõtva postituse asjadest, mida mu süda ihkab korda saata 2017. aastal. 

  • Viia end kurssi tervisliku eluviisi kõikide külgedega ning laiendada oma silmaringi tervisliku eluviisi suhtes. Toituda teadlikult, mitmekesiselt, täiesti tervislikult. 
  • Õpetada tervisliku ja aktiivset eluviisi oma lastele, et nad oskaksid tulevikus teha paremaid valikuid. 
  • Osaleda vähemalt kolmel jooksuvõistlusel lastega koos. 
  • Tõsta kehalist aktiivsust, kasvatada jõudu, minna jõusaali, hakata tegelema tantsimisega ning saada oma ideaalkaalu.
  • Muuta oma elu põnevaks ja vabaneda igapäevasest rutiinist- töö, kodu, lapsed. Rikastada enda igapäevaelu mõne põneva koolitusega või rühmatrenniga. 
  • Minna keskkooli lõpuklassi ja see edukalt läbida.
  • Õppida midagi juurde (ma veel pole päris kindel mida).
  • Minna lastega matkama, telkima, nende arengule veel rohkem kaasa aidata, koos veel midagi rohkemat ette võtta. 
  • Olla parem ema!
  • Kolida oma blogi mujale, muuta kujundust esinduslikumaks. 

    Ning lõpetuseks need tüüpilised soovid, nagu olla parem elukaaslane, tütar, õde, sõbranna. Ülejäänud maailmale soovin, et inimesed oleksid rõõmsad ja väärtustaks elu rohkem. Viimast on meile ainult üks antud, kahjuks, aga inimesed kipuvad arvama, et selle ühe elu võib vabalt millegi peale raisata, mis seda ei vääri. Näiteks teiste elu elamise peale- selle kõrvalt jääb enda oma täiesti ripakile. 🙂

    Kommentaarid

    1. Hiie says:

      Nii seksikas pilt lópus 😀 Selle pildi järgi otsustades tundub kûll, et kóik on vinksus-vonksus (: Ja edu uuel tööl!

    2. Anonüümne says:

      Usu Anonüümne, vahel ei olegi kõrge haridus inteligentsuse alustala. Ka mina olen lõpetanud hetkel vaid põhikooli ja kirjaoskusega mul muret pole. ☺

    3. Anonüümne says:

      Intelligentsuse*
      Sorry, aga nii naljakas oli lugeda. Viidates su viimase lause lõpule.

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

    Viimased postitused

    Miks ma olen vastane…

    Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]

    4 kommentaari

    Mida suurem, seda koledam? 🥹

    Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]

    8 kommentaari

    KUSKOHAS me just käisime?

    No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]

    1 kommentaar

    Kui lapsed ajavad nutma

    Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]

    Viimati 5 aastat tagasi?????

    No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]

    5 kommentaari

    Kui sõbranna mees petab

    Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]

    7 kommentaari

    Mis mu juustega juhtus?

    No hei! Kuidas teie nädalavahetus möödus? Kuidas kooliaasta lõppu tähistasite? Ma teen parasjagu oma kiharatele [...]

    2 kommentaari

    Suvetöö, glitterimöll ja suurpuhastus

    Uuh! Tahtsin tegelikult eile õhtul siia jõuda, et möödunud päevast muljetada, aga õhtu lõpuks olin [...]

    6 kommentaari

    Lahkuminek, hüvastijätt ja lapsepõlvetraumad

    Ühe käega kussutan Oliveri vankrit, teisega segan putru ja kolmandaga toksin klaviatuuri. Jep, see ongi [...]

    12 kommentaari