Vahel on mul selline tunne, et tahaks oma blogi ära peita. Kuidagi nii, et mõni postitus ei oleks kellegile nähtav. Miks? Inimesed on nii õelad. Tuleb välja, et kui ma avalikult blogin, on inimestel õigus kuskil foorumis anonüümsena mind isiklikult solvata ja isegi mu laste kallale minna. See ongi põhjus, miks ma kunagi eriti oma lastest rääkida ei taha. Foorumites kirjutavad, et nemad “kritiseerivad”, aga kuidas saab nimetada kriitikaks seda, kui üks kamp anonüümseid soovib, et ma maha kärvaks? Kuidas nad saavad teha nalja ja arutada, kas mul on vähk, et ma näen välja nagu laip? Ei, ma saan aru, et kui ma avalikult blogin, siis kõik ei saagi õhata mu blogi järgi ja arvata, et ma olen nii lahe ja minul on nii lahe blogi. Ma ei olegi seda oodanud- arvamused on erinevad, inimesed on erinevad. Aga, kui sa tahad kritiseerida minu blogi, siis jumala eest, tee seda. See ei ole kriitika, kui sa ütled, et ma näen välja kui puupakk ja tegelikult ma olen päriselt ka rõve. Kuidas on see seotud minu blogiga? Olete suure suuga kritiseerijad, kellele mu blogi üldse ei meeldi, aga tõsiasi on see, et hoopis mina ei meeldi teile. Foorumis postituse pealkirjaks panete “Mida arvate Jane elublogist?”, aga all arutate, et mis haigus mul olla võib ja millised mu lapsed on. Panete natuke mööda. Ma võin ju öelda, et mul savi ja ükskõik, aga tegelikult ei ole. No tähendab, siiani on olnud ükskõik, mida minust kirjutatakse, aga kui ma nägin, et mulle soovitakse surma ja diagnoositakse erinevaid haiguseid, nagu kamp professionaale koos, siis viskas ikka üle küll. Ja ei vabandaks teid välja sellega, et “oma mure, et avalikult blogin”. Kas te ise ei arva, et see läheb üle piiri? Kui sulle midagi minu blogi juures ei meeldi, palun ja tule ütle mulle. Selle asemel jooksete anonüümsena foorumisse ja kirute mind, nii kuidas jaksate. Nagu muud elu ei oleks. Nagu muud eesmärki järgmiseks päevaks ei oleks.
Ma isegi ei tea, miks ma seda kirjutan. Oli vist hingel ja vajasin selle välja laskmist. Ja mis on teil selle hariduse ja Lasnamäe ja minu lastega? Kas te ikka teate, et põhiharidus on ka haridus? Ma isegi ei hakka rääkima, mis mul hariduses pooleni on ja mida ma kavatsen jätkata. Miks? Sest ma ei pea ennast õigustama. Teie ju olete teadjad ja kui teadjad on oma sõna öelnud, siis ilmselt teistpidi ei ole võimalik.
Lasnamäe? Jah, õudne urgas. Narkarite ja venelaste koht. Kas siin üldse elavad inimesed? Ei, muidugi mitte. Oleme mingid muud olendid.. maavälised. Õnneks ei ole ma oma elus seadnud prioriteete elada kohas, kus aknast paistab täiuslik vaade ja inimesed oleksid kõrini rikkad. Ei ole vahet, kus ma elan. Kui ma olen õnnelik, tunnen ma end igalpool kodusena. Te olete enda arust jube targad koos ja arutate, kui ajuvaba minu blogi on, aga kumb meist siis tegelikult ajuvaba on?
Ja mis kõige tipuks, kui keegi seisab minu eest või toetab mind hea sõnaga kuskil foorumis, olen see ilmselt mina, sest kes saab üldse minust hästi arvata? Kellele ikka saab mu blogi meeldida, kui anonüümsetele eluheidikutele see ei meeldi? See on lihtsalt võimatu ju! Ja muidugi, kui keegi postitab minu blogi lingi kellegi ask.fm kontole, siis mingi sarah kuskilt nurga tagant nendib tõsimeeli, et kas jälle olen ma tema aski enda blogi reklaamima läinud. Jah, ekstra tema aski ronisin, sest noh, mul endal ju aski ei ole ja kus siis oma blogi ikka reklaamida, kui mitte anonüümse portaali “kuulsuse” profiilil. :D!
Kõlan nüüd isegi vist natuke norivalt, aga tõesti, mul ei ole aega, et enda blogi kuskil anonüümsena reklaamida. Teen seda oma nime all facebookis ja igalpool mujal, kus saab. Isegi perekoolis olen ma oma nime alt blogi linki postitanud, mida ma igavesti ilmselt kahetsen.
Jah, olen löödud. Või tegelt, olin löödud. Hirmus oli lugeda, mida inimeste käed võivad kõike kirjutada ja mõistus mõelda. Ilmselt olen ma harjunud, et minu ümber on head inimesed. Aga nii see paks nahk kasvabki ju!
Andestage mu kirjavead. Ma olen internetis nii palju inimestega suhelnud, et mõni viga kasvab lihtsalt külge. Proovin ennast parandada, et teil lihtsam lugeda oleks.
Ma ilmselt olen liiga õrna südamega, et hetkel rohkem blogimaastikul tegutseda. Parem pühendun oma lastele ja mehele ning oma elule. Endiselt elan edasi oma roosa mulli sees, kus loodan, et inimeste õelusel tulevad kord piirid ja inimesed muutuvad aina paremuse poole. Vähemalt loodan.
Ma hetkel keen emotsioonidest, sest ma tõsiselt mõtlen, miks inimesed peaksid üksteisest nii palju halba rääkima ja seda tegema sellise vihaga? Võibolla tõesti on mu blogi ajuvaba ja olen hariduseta Lasnamäe mats teie arust, aga las ma siis olen. Ma ei käsi kellegil oma blogi lugeda. Siia tulek on sinu oma vaba valik. Mina olen õnnelik oma kahe lapse, oma vanuse ja eluga. Ma jätkan oma elus kõike, mis kord pooleli jäi ja ma olen rahul. Ma ei saakski oma ellu rohkem tahta, kui hetkel on.
Oh kullake.
Mina pole eales blogi pidanud , aga kunagi võtsin rumaluse ja noorusega osa ühest mängust – ma ei hakka seda uuesti esile tooma. Kahjuks on internetis kogu informatsioon endiselt avalik ja kui keegi selle mängu jälle avastab siis lõõbitakse.
Seal räägivad samuti kõiketeadjad sellest, kes ma olen, kuidas ma olen , mida ma teen . Samuti teavad rääkida minu lastest, minu mehest ja ka eksmehest. Eksämmast jne. See on paratamatu. Kui saaks, võtaksin selle rumaluse tagasi sest hinges on igaveseks haavad sellest, kuidas saavad inimesed olla nii vastikud. Minu puhul oli kõige kurvem see , et minu enda ''parimad'' sõbrannad olid ühed neist anonüümsetest kommenteerijatest. Sellest sain muidugi teada alles hiljem .
Kahjuks ei ole ka praegu unustatud seda mitme aasta tagust lollust ja tropid saavad aina hoogu juurde. Ka on mulle igasugu haiguseid juurde mõeldud sest näen välja nagu portselan. Klaarvalge ja puhas – jumetu täielikult. Tõepoolest, mul on terviserike .. aga ei ole surmatõbe.
See kõik, mida teised välja mõtlevad ja räägivad .. annab mulle hoogu aina paremaks tegutsemiseks. Julgemaks pealehakkamiseks.
Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi :)!
Eks ta ole jah nii. Ega tegelikult ma kindel ei ole, kas mul on mõni haigus. Selleks lähengi lähiajal kontrolli, aga siiani olen lihtsalt stressis ja viimasel ajal on mul tihedad migreenihood, mida ma enda kontrolli alla ei saa. Või, mis viimasel ajal… terve elu vaevelnud peavalude käes. Kurnatud ja väsimatus ka 😉
Aga miks sa üldse hoolid suvakate arvamusest? Sa ju ise tead, milline sa oled või EI ole.
Vot sellest ma aru ei saa,kuidas saab võõrale inimesele surma soovida..Seda ma arvaks juba olevat natuke hälvega.Soovida lihtsalt LAMBIST teisele inimesele sellist asja…ma ei soovi oma vihavaenlaselegi midagi sellist.Ja haiguseid kleepida..Ou dear god,karma on bitch ma ütlen selle peale.Anonüümselt või mitte,agga no sellise inimese peas ei saa kõik korras olla..Kui ta juba netis inimense surma soovib,milline ta päriselus veel on ?
Ma ei saa öelda et ma su tulihingeline fänn nüüd oleksin,aga siiski loen ja paljude asjadega olen nõus ja paljude asjadega ei ole,aga who cares,inimestel ongi erinevad arvamused…ega sellepärast ei hakka su surma soovima või ei lähe kuskile kirjutama et issand ta ikka mingi vähihaige..See pole NORMAALNE ega tervislik seisund ausalt 😀 Issand ma ei või ikka..
Oled sa mõelnud ,et need kõige hullemad haterid on su enda tuttavad ? Sest no vaikselt ebareaalne et inimesed kes sinust midagi ei tea siukest kelbast ajaks?
lase mõnel it vallas targemal vennal Ip välja uurida,päris huvitav oleks 🙂
Juba aastaid suhtlen väga väheste inimestega. Ja neil ei ole lihtsalt viitsimist ega aega kuskil foorumis mind kiruda. Pigem on nad ausad ja otsekohesed ning ütlevad mulle otse oma arvamuse. Aga ei välisa vanu tuttavaid kooliaegsest elukohast- juba omal ajal olid nad sellised pasakeerutajad. 😀
Välista*
Läksin sportlikust huvist kohe vaatama, kas tõesti tehakse teema ja soovitakse Sinu surma- jah, see haige välja nägemise lause käis läbi, aga kus kohas Sinu surma on soovitud?
Ma ei väida, et Sina käid igal pool enda blogi linkimas, aga peab tunnistama, et näiteks PKs on kõik teemad äärmiselt sarnase kirjastiili ja keele kasutusega. Samuti paistad Sa koguaeg termadega kursis olevat ja oled enamasti platsis kohe end kaitsma.
Hea soovitus: kui see tõepoolest pole Sina, siis ära tee välja ja teema vajub silmapiirilt välja ja unustatakse.
Ma olengi teemadega kursis, sest minu blogi statistikasse lööb kõik lingid, kus minu blogi üles riputatud on. Ma arvan, et selles ei ole midagi imelikku, kui ma sellele lingile peale klõpsan ja enda kohta midagi jälle avastan. Muidugi jah, ma räägin ja kirjutan nii eripäraselt, et keegi teine kohe kindlasti sellises kirjastiilis ei kirjuta. No kellele meeldib käed ripakil ja suu ammuli vaadata, kuidas teda solvatakse, las ta siis vaatab. Mulle ei meeldi. Ja Sinu kommentaar on ehtne näide sellest “miks need inimesed solvata ei tohi, sa ju blogid avalikult”. Kui sa ketrad läbi kõik teemad perekoolis minu kohta, siis leiad ka selle üles, kus arutatakse, millal ma maha kärvan 😀
Selle õigustamise lugesid Sa küll jälle nähtamatust kohast välja.. Ma tõin välja lihtsad faktid, miks võidakse Su enda reklaami arvata mitte ei süüdistanud Sind selles. Aga eks Sa loed kõigest välja täpselt seda, mida soovid- täpselt nagu kõik need õelad kommenteerijad :).
Aja rahulikult enda asja edasi, ära tee igasugustest teemadest ja provokatsioonidest välja ning kui Sa just pead neile vastama, vasta ülimalt sõbralikult ja täna kommentaari eest, mitte ära mine keema- ja kaovad need õelutsejad ära :).
Jah, just.
Minul on Sinu eluga vähe ühist. Meid ühendab vaid Lasnamägi:D Ja ausalt, ma ei mõista, mis inimestel selle koha vastu on. Minul pole seal kellegagi (ei venelaste ega narkomaanidega) probleeme olnud. Eks see oleneb inimese enda suhtumisest. No muidugi ma pole seal juba mõned aastad elanud aga vaevalt asi paari aastaga hullemaks on läinud.
Ja kuna ma olen oma vanaema, vanaisa, isa ja peaaegu ka ema vähile kaotanud siis vähihaige kohta näed Sa ikka jube kobe välja:) Ma ka ei nõustu kõigega, mida Sa kirjutad või arvad aga siis ma lihtsalt ei kommenteerigi midagi. See on umbes sama, et blogi ei meeldi aga lugemas käiakse ikka. Ja kõik on nii hästi kursis Sinu tegemistega. Ega ei oskagi Sulle midagi soovitada…kui on soov siiski blogi pidada, tuleb kasvatada paks nahk:) Ole tubli.
Näita palun seda kohta, kus surma sooviti või su laste kohta midagi öeldi. Kati küll juba palus, aga ma siis küsin uuesti…
Ma olen sellest pasast nii positiivselt meelestatud, et muidugi ma viitsi selle uuesti üles otsida 😀
Sest sellist asja pole olnud ja sa tahtsid asja hullemana näidata, kui see tegelikult on? Sest seal perekooli teemas ma ei näinud ausalt öeldes, et keegi midagi valesti oleks öelnud. Kenamini sõnastada oleks küll saanud, aga mõte jääb samaks.
Ilmselt nii ongi :((