Uus töökoht

Ma tunnen end jõle hästi. Päris ausalt. Kodus istudes olid ikka natuke süümekad, sest pererahadesse on minu panus null. Mõni tuttav muidugi arvas, et mehe kohus ongi tööl käia ja naist ning lapsi üleval pidada. Mina nii ei arva. Ma tahan, et mul oleks oma raha. Iseseisvus. Mulle pole kunagi meeldinud sõltuda teistest. Võimalusel saan ise hakkama. 
Reedel käisin ma töövestlusel. Sees oli ärevus, närv ja natuke ka hirm, sest oma elus olen käinud ma täpselt 3 töövestlusel, üks neist oli Selver, kuhu ma ka reaalselt tööle sain. Teised kaks.. noh, ütleme nii, et siiani pole nad helistanud, kuigi lubasid. 
Enne töövestlust hakkasingi mõtlema, et mida ma seal räägin. Kui tööandja küsib, miks Selverist ära tulin, siis mis ma vastan? Teatavasti pole üldse kasulik negatiivseid punkte välja tuua, sest see rikub sinu muljet uue tööandja suhtes. Kas see ikka on nii? Selveriga olid mul nii negatiivsed kui ka positiivsed kogemused. Esimesed siis need, mille pärast otsustasin sealt lahkuda. Kui ma ei tohi neid ausalt uuele ülemusele ette kanda, siis kas ma pean valetama? Igatahes otsustasin selle kasuks, et rääkida tõtt. Muidugi ei öelnud ma kõike, mis mind eelmise töökoha juures häiris. Piirdusin ainult ühe punktiga, mis puudutas töögraafikut. 

Töövestlus läks väga kenasti. Alati on nii, et enne vestlust tunnen end närvilisena ja ärevil, aga istudes vastamisi uue tööandjaga, tunnen ennast korraga väga mugavalt ja oskan sõnu ritta seada. Mina, kes ma tegelikult olen üks suur puterdaja. 
Esmapilgul ma juhatajale meeldisin väga. Ütlesid, et nad sooviksid mind tööle ja helistavad mulle esmaspäeval. Siis tabasid mind kahetised mõtted. Miks? Ma käisin mai või juuni kuus Weekend jalatsipoes vestlusel ja nad lubasid kiiremas korras tagasi helistada, kuid pole seda siiani teinud. Siinkohal hakkan ma mõtlema jälle sellele, et töötaja peab alati teada andma või endast märku andma. Kui ta seda ei tee, siis on järelikult töötaja ebausaldusväärne, enamjaolt. Aga kes on tööandja, kui lubab helistada ja teada anda, kuid ei tee seda? Miks tööandja võib nii teha? Või näiteks minu kogemus näitab seda, et kui mulle pakutakse tööd ja ma sellest keeldun, soovitakse teada kindlasti, miks? Aga kui ma kandideerin kuhugi tööle ja ma ei osutunud valituks, siis tööandja ei teavita, miks mind ei valitud. 

Tele2 on jätnud endast kõige sümpaatsema mulje siiani. Ma kandideerisin sinna ja sealt tuli vastus, et ma ei osutunud valituks. Põhjused olid tegelikult hästi tobedad ja mõlema osapoole süü ilmselt (mind ei saadud telefoni teel kätte, kuigi mul ei näidanud, et keegi helistanud üldse oleks), aga vähemalt nad andsid võimaluse mul järgi küsida, miks ma ei osutunud selleks õigeks nende jaoks. Mulle meeldiks, kui kõik tööandjad saadaksid sellised tagasiside. Ma mõistan, et võibolla on see ajakulukas, kuid see jätab sinust kordades sümpaatsema mulje. 

Õnneks helistati mulle juba sama päeva õhtul ja teatati, et tuleksin kohale teisipäeval kell 10, mind vormistatakse tööle. Mul oli selle üle nii hea meel! Ja mis mind veel rõõmsamaks teeb, on see, et kollektiiv on väga sõbralik ning juhataja veel khuulim inimene. Ma tundsin end temaga tõesti hästi vabalt. Homme on esimene tööpäev, väike närv on küll sees, aga ma tunnen end pisut väärtuslikumana kui Selveris. 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Palju onne:)))) kuhu otsustasid minna? Oma raha on muidugi oma raha. Mees voib rohkem teenida kull a nome 50 eur kaupa kysimas koguaeg kaia, eelistan samuti oma palka, isegi kui pisikest tema korval

  2. Agnes says:

    Vestlusel käinutele on tõesti viisakas teada anda, miks nad valituks ei osutunud. Aga kõikidele, kes CV saatnud on, ei jõua tööandjad vastata. Kui ei ole just tõesti tohutu suur mitmete assistentidega ettevõte. Aga kas tead ka kui palju on neid, kes kutsutakse vestlusele ja kes ei vaevu kohale ilmuma ja ei vaevu ka teatama, et nad ei tule ikka. See on veel nõmedam, kui tööandja poolne vaikus eetris. See võtab võimaluse teistelt ja raiskab inimeste aega. Ja kui see inimene teist korda kandideerib samasse firmasse, teda kindlasti ei kutsuta. Viisakus peab ikka mõlemal poolel säilima.

    Aga sulle palju õnne ja edu uuel kohal. 🙂

  3. Jane Almers says:

    Nõustun absoluutselt. Okei, jah, võibolla ei ole aega saata CV saatnutele kõigile eraldi põhjus, miks teda ei valitud. Mõistan. Pigem ei mõista ma selliseid tööandjaid, kes kutsuvad vestlusele ning hiljem ei anna märku, kas olen sobiv kandidaat või mitte. Inimene võibki ootama jääda vastust, mida ei pruugi kunagi tulla. Näiteks, kui maal elasime, käis mu härra otsimas seal tööd, käis kahel vestlusel ja öeldi, et kindlasti helistavad. Sellest on möödas ligi 4 aastat ja siiani pole helistatud. Samas mõistan ma, et ka see on vale, kus töötaja ei ilmu töövestlusele, isegi ei teata ette. Reedel olin ma näiteks sunnitud ühe lapse koju jätma lasteaiast, kuid sellest olenemata helistasin ma tööandjale enne vestlust ja küsisin üle, kas on okei laps kaasa võtta. Ma ei tahtnud vestlust edasi lükata või tühistada. Õnneks oli juhataja väga mõistev ja sain lapsega käidud.

    Aitäh Sulle 🙂

  4. Anonüümne says:

    Edu sulle uuel tööl aga kardan, et sa sinna kauaks ei jää.
    Koduekstra suht orjamajandus. Alguses on kõik ilus ja hea aga kuu aja pärast enam see nii kahjuks ei ole 🙁 Siis enam ei arvestada vabade päevade soovidega ning tahkse hull graafik a'a kolm tööl, üks vaba, üks tööl, üks vaba jne.

  5. Jane Almers says:

    Väga paha on lugeda, et keegi nii negatiivne on. Ma arvan, et iga töö juures on omad plussid ja miinused. Palk on vähemalt seal tunduvalt parem, kui seda oli Selveris, tõmblemist kordades vähem, kui seda oli Selveris. Minu jaoks hetkeseisuga ideaalne, kuid jah, samas ei ole ma veel ühtegi päeva töötanud seal, aga ma külastan seda poodi (just seda, kuhu ma tööle lähen) üsna tihti ja olen näinud, kui hubane ja rahulik seal on. Väike kollektiiv, juhataja on supertuus, st. mõistab, et mul on lapsed ning soovin ka vabu nädalavahetusi ja nädala sees varem lõpetada, et jõuaksin lastele järgi. Minu esmamulje oli väga hea selle poe suhtes ja las ma kujundan edasise mulje ise. See, et sinul on olnud halb kogemus, ei tähenda, et kõik Koduekstras pakutavad töökohad on jamad ja see ettevõte üldse orjamajandusega tegeleks. 🙂

  6. Anonüümne says:

    Mul on pea igas töökohas öeldud et palk on see see ja kui palgapäev siis ohohhhoo poole väiksem summa. Ja siis leitakse alati mingi vabandus et olen ise loll olnud. selle töökohaga kus praegu olen oli sama teema öeldi et peale nelja kuud muutub palk nii neli kuud sais täis sügisel aga mis ei muutunud oli palk leiti lolle põhjendusi miks küsisin veel et kui peaks muutuma mis see summa oleks arvutas ja möllas ja arvutas välja summa hakkasin naerma kysisin ka tõesti 13senti v? Ytles et jah klenditeenindajate palk ongi siuke nii et jah. Loodan et sind selle palgaga ei tüssata 😉 Edu!

  7. Jane Almers says:

    Mina sinu asemel pöörduks sellisel juhul töökaitseinspektsiooni, kui palk ei vasta sellele, mis lepingus kirjas on ja nii igal poole. Mul ei ole sellist kogemust olnud ja kahjuks ei oska nõu anda. Olen saanud palga vastavalt sellele, mis lepingus kirjas. Homme saan uue töökoha lepingu ja enne allkirjastamist kindlasti vaatan üle. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari