KUSKOHAS me just käisime?

No hei! Kuidas teil läinud on?

Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma blogi Facebooki lehele ligi ja mul on nii kahju, sest ma tean, kui paljud tulevad lugema mu blogi ainult Facebooki kaudu ja ma südamest loodan, et kui mõni inimene, kes just seal tšillab, juhtub kuidagi siia lampi tulema, et näha, kas uusi blogipostitusi on, siis pliis tee omale instagram. Ma hakkan seal blogipostituste linke jagama, sest noh.. nagu ma mainisin, ma ei saa oma blogi Facebookile ligi. Loodetavasti saan ligipääsu kunagi tagasi, aga ise olen suht alla andnud ja bye 23 000 jälgijat. Mega kurb on sees tunne, aga… mis seal ikka.

Täna räägime AB pargist, mis asub Lätis. Ma suve alguses kuulsin raadiost ja nägin ka kellegi instagramis sellist kohta nagu seda on AB park. See instavideo niiväga ei andnudki aimu, kas tegu on mingi järjekordse lastele mõeldud pargiga või on seal midagi enamat. Raadioreklaamist võis küll järeldada, et tegemist on millegi ägedaga, sest see pidavat olema Baltimaade kõige ägedam park üldse.

Ja siis mul tekkiski eesmärk, et 2025 suvi me peame lastega seal ära käima. Vaatama oma silmaga üle, mis seal siis nii ägedat on.

Käes oli juba augusti keskpaik ja mul tekkis juba sees nukrus, et see suvi vist sinna ikka ei jõua. Ja eriti nukker olin seetõttu, et ma olin lastele rääkinud sellest pargist ning plaanist sinna minna. Vale lüke – ma tegelikult tean ise ka ja soovitan teil ka lastele mitte kunagi mitte ühestki plaanist rääkida, sest siis on nad sul pidevalt kõrval, et MILLAL ME JUBA LÄHEME SINNA ja EGA SA POLE UNUSTANUD?

Eks mul läheb see vahepeal meelest – no, et lastele võib rääkida plaanidest alles siis, kui asjad tehtud on, sest see pilk ja elevus, mis neid tabab, kui kuulevad, et plaanime kuhugi minna…. Tahaks öelda, et kaalub selle tüütuse üle, aga ei, ei kaalu kahjuks. 😀

Täna, 24.08, saan ma öelda, et AB pargis sai meil eelmine nädal käidud. Võtsimegi kolme päevase tripi lastega Lätti ette. Kuus last. Kaks täiskasvanut. Ja kaks autot. Mis saaks minna valesti?

Okei, midagi ei läinudki valesti, aga see lõik kõlas mu peas lihtsalt nii müstiliselt. 😀

AB park oli äge! Tsau!

Ok, nali. Ma ikka räägin pikemalt.

Kõigepealt, pileti hind? 30€ ja alates 2. eluaastast. Ma sain ikka selle kohta küsimusi ja kui vastasin, et kolmkümpi, siis inimestel oli lõug põrandal – ÜKS NÄGU? NAGU ÜKS INIMENE? 30€? ISSAND, KUI KALLIS!

Aga tegelt ei ole kallis. Okei, mina küsisin meile piletid koostööna, sest ma alguses olin ka sedameelt, et kuradi kallis on ikka – meil läheb 210€ piletite peale, natuke nagu ei raatsi ju. Ja mis seal siis ikka – ma saan pakkuda vastu reklaami, mis on eluaeg netist leitav. Neile see sobis ja mulle ka.

Nüüd, kus ma olen seal pargis oma jalgadel ära käinud, ütlen ma, et 30€ on ikka retsilt hea hind. Pargis on väga palju erinevaid alasid – me veetsime seal kokku 7 tundi ja kui poleks parki kinni pandud, oleksime ilmselt veel mitu head tundi seal ringi tšillinud.

Seega, kui me kunagi sinna tagasi läheme (et Ollu ja Joosep saaks ka möllata), ilmselgelt olen nõus ise selle 30€ maksma, sest tõesti, see on megahea hind.

Alasid oli väga palju erinevaid ja midagi kõigile – need nn tivoli atraktsioonid, autodega sõit, veeala pisematele, veepark järvel suurematele, karussellid, virtuaalmaailma teema, relvad ja tulistamine (laserrelvad), batuudid, dinosauruste park, kiiged…. Ma jääkski seda nimekirja siin loendama.

Mis mulle väga meeldis, oli see, et ruumi oli palju. Inimesed ei pidanud kõndima üksteise otsas. Õhk liikus.

Väga hea asi oli ka see, et atraktsiooni käima panemiseks ei oodatud ära, et kõik kohad täis saavad. Sa võisid üksi ka sinna peale tahta minna ja kui kohe kedagi teist ootamas ei olnud, siis saidki üksi seal tšillida.

Kindlasti ka see, et ühe atraktsiooni peale võid minna nii palju, kui süda lustib. Okei, kui mingi järjekord on, siis oleks viisakas ikka teisi ka vahepeal lõbutsema lasta, aga üldiselt – hulla palju tahad.

Väga puhtad vetsud olid põhimõtteliselt iga nurga peal. Ka mähkimisruumid. Kohvikuid oli ka üsna mitu – tahtsid süüa või juua, ei pidanud kõmpima tagasi sinna ühte kohta, kus pakuti vaid neid oli tõesti ka väga väga mitu kogu ala peale.

Mis eestlane ma oleksin, kui ei vinguks, eksole. Aga tegelt ma olen aru saanud, et inimestele läheb kõige rohkem peale reklaam, kus on ikka hala ka, sest ükski asi ei saa ju olla päriselt nii hea, et mkidagi viga pole? 😀 Nimelt soovitan sinna parki minna lastega, kes on alates 110cm. Enamus atraktsioonidele just alates selles pikkuses lapsi lubatakse ja seal on väga range kontroll, mis on ka hea, sest see on ju siiski lapse enda turvalisuse huvides.

Aga meil jah Joosep on suts alla 100cm ja mõndadele sai emme-issiga, aga mõndadele ei saanud üldse, sest… liiga lühike. Ja oi, kui palju oli seda nutmist, et miks tema ei saa ja tema tahab ka – see vist oligi päeva raskeim osa.

Mulle täiega meeldis ka see nn kummituste rada, kus siis erinevates klaaskastides olid erinevad õudsad tegelased – kes kuskilt õudusfilmist, kes mujalt, aga sellised creepyd ja õudsad olid küll. Väga äge oli see!

Suuremad möllasid korralikult järve peal veepargis. Ilmselt oleks kauem seal olnud, kui kell poleks kuklas tiksunud. Ja neile meeldis väga seal laserrelvadega ala ka – seal oli kella peale registreerimine, et pigem oleks ühes mängus palju inimesi, sest siis ei pidavat olema igav. Aga sai ka minna kohe, aga mõtlesime, et kolmekesi pole vist nii lõbus seal maa-alal üksteist taga ajada.

Lapsed said päris hästi ka suhtlemisega hakkama. Ma suurematel lubasin minna ja tšillida omapäi ringi, sest pisematega oli vahepeal tegemist ja tahtsin, et nad ikka maksimumi sellest pargist saaksid ega peaks meie järgi ootama.

Ma väga pilte ei teinudki, filmisin reels video jaoks rohkem materjali, mis on varsti leitav minu instagramis (@janemerela) ning koha peal olles storytasin ka väga palju. Salvestan kogu materjali enda instagrami highlightsi (AB park) alla ja sealt on see siis leitav alatiseks.

Igatahes, meie lapsed olid kõik samal arvamusel (üle pika aja!) – see on lahedaim koht, kus nad kunagi käinud on ja nad juba küsisid, kas me järgmine suvi läheme ikka tagasi. Muidugi läheme. Siis on loodetavasti Joosep ka kasvanud ja saab rohkem käia ja olla.

Ja, kui tulla tagasi korra selle hinna juurde… Mina seal järve ääres, kus oli see suur täispuhutud veepark, ütlesin Geidule, et jeerum, selle 30€ eest saadki Eestis ainult seda veeparki kasutada ja rohkem muud midagi. Siin ikka elu üsna kalliks läinud ja mõtlesimegi hakata vaatama rohkem Eestist välja meelelahutust ja olemist. Isegi lapsed ütlesid erinevates toidupoodides käies, et meil kodus on retsid hinnad võrreldes nendega seal. Ja lapsed ei märka iial selliseid asju tegelikult.

Kas te olete AB pargis käinud? Kuidas teile meeldis? Jätsin ma midagi välja, mille ise välja tooksite?

#koostöö