Ma olen viimasel ajal täiesti kiindunud raamatutesse. Just laste omadesse. Nad on nii ilusad, värvilised, selged ja vinged. Ma mõtlen, et mulle oleks lapsena sellised väga meeldinud, aga mul millegipärast neid ei olnud. Võibolla oli asi selles, et enamus oma lapsepõlvest elasin ma õues, mängides pere ja kodu, makstes mängupoes sirelilehtedes ja põgenedes kodust võimalikult kaugele, et mitte kuulda ema aknal hüüdmas “lapsed, tulge tuppa!” Jep, nii see oligi.
Ma ei tea kui tõele see vastab, aga ma olen kuulnud, et täiskasvanud võimaldavad enda lastele asju ja kogemusi, mida endal lapsena kogeda/saada ei õnnestunud. Näiteks käisin ma üks päev poes ja vaatasin barbie-nukke. Ma tahtsin endale ühte osta. Päris tõsiselt! Väiksena olid mul nukud. Ma mäletan, et olid, aga ma ei mänginud nendega ja neil polnud üldse ilusaid pikki juukseid, sest õde nüsis kääridega nad maha.
Jätan nüüd mulje, nagu ma ostaks endale lasteraamatuid riiulile kokku. Ei. Ikka lastele. Alguses olin ma naiivne ja ostsin neile pehmete lehtede/kaantega raamatuid, aga kui nad juba kümnendal korral need raamatud sama kiiresti ribadeks tõmbasid, kui need endale said, siis võtsin ma end kokku ja mõtlesin, et ei. Ei ühtegi pehme lehega raamatut enam. Kui keegi küsis, kas lastele raamatuid võib kinkida, siis on alati minu vastus sama- muidugi, aga midagi arendavat ja kõvade kaante/lehtedega, vastasel juhul hävitatatakse nende kingitus paari esimese minutiga. Muidugi saan ma aru ja olen üritanud lastele õpetada, et raamatuid tuleb hoida, vahet pole, kas tegu on pehmete lehtedega või ei. Hendrik saab sellest kenasti aru tänaseks, sest ta saab ju juba viie aastaseks, aga Raimond, kes on kahene, ei taha kohe üldse mõista, miks neid ei või miljoniks tükiks rebida.
Kas antud raamatud, mis olete soetanud on ilusate piltidega ja vastupidavast papist ?
Osad raamatud on nii tobedate piltidega ja kuidagi väga pehmest papist, et painduvad ära.
Pildid on suured, ilusate värvidega ja selged. Raimond juba katsetas nende vastupidavuse järgi nii kätega kui ka hammastega- siiani terved ja nagu uued 🙂
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Tegelikult saab väga edukalt ka aastase lapse raamatuga korralikult käituma õpetada, kahesest rääkimata.
Tegelikult saab ka aastase lapse raamatut korralikult hoidma õpetada, kahesest rääkimata.
Ma ei kahtlegi selles 🙂