Eile oli see päev, mil me sõitsime üle pika aja jälle Haapsalu. Viimati käisime seal.. mmm ei mäletagi, kui nüüd päris aus olla. Ilm oli ilus, ootusärevus suur, sest läksime külla minu vennale, kes alles hiljaaegu endale pisitütre sain. Ma olin täiega elevil, esiteks a) pisikese beebi pärast, b) ma olin nagu üli uhke enda tehtud mähkmetordi üle, c) tahtsin lihtsalt kodust välja saada d) oli põhjust ennast korda teha ehk põhjuseid oli palju, miks ekstaasis olla.
Ma hoidsin terve tee seda mähkmetorti täpselt nagu oma silmatera. Alles haapsalus pakkisin ta kilesse ära, sest läbi kile poleks saanud neid mähkmekesi veel sättida, kui vaja oleks olnud. Vahepeal oli küll selline tunne, et see tort laguneb käest ära, aga minu õnneks püsis ikka ühes tükis.
Kui venna juurde jõudsime, andsime kingid ära ja üks hetk tuli meelde, et me läksime ju beebile külla. Pole harjunud ja siis tuli selline ninnunännu isu peale. Peab tõdema, et ega ma esialgu teda väga ei julgenudki puudutada. Oli teine oma voodis, nii vaikselt ja armsalt. Vennanaine andis ta mulle sülle, siis kartsin, et pillan maha või teen katki. Ta oli nagu väike nukuke! Tundus, nagu ma oleks mingi totaalne võhik beebide teemal. Võtsin hiljem ta uuesti enda sülle.. kohe peale söömist ja sain sellise okselaadungi endale rinna peale, mis muidugi mind endast välja ei viinud, sest okse on minu jaoks nii tavaline asi. Beebiokse on kuidagi palju rohkem talutavam kui väikelapse oma.
Katsikud said peetud, minu vanemad ära saadetud ja mõtlesime, et me jääme veel istuma. Poisid mängisid teise väikese poisiga ja endal oli kõht nii täis, et oli vaja diivanil jõudu koguda. Üks hetk tekkis idee minna kalale. Ilm oli küll kehvaks läinud, aga miks mitte? Jõe äärde jõudes ma kahetsesin oma otsust. Mina läksin kalale muidugi heledate tenniste ja kleidiga. Lapsed seiklesid porimülgastes ning ma tõesõna hiljem mõtlesin, et muud varianti pole, kui nende uued jalatsid minema visata, sest neid ei saa enam iial nii puhtaks, kui nad enne kalaretke olid. Kuna mul papp puu otsas ei kasva, siis ma ikkagi võtan end täna kokku ja teen nad puhtaks.
Siis ma otsustasingi, et las mehed viivad mind lastega tagasi venna koju ja ma pigem lähen vennanaise, tema laste ja enda omadega linna peale jalutama. Enne vuntsisin muidugi laste jalatseid, et need nagu päris sitanikerdised välja ei näeks.
Linna peal kohtasime veidrat onukest. Ta tuli meiega rääkima. Teate, mul pole üldse midagi selle vastu, kui vanemad inimesed rääkima tulevad. Esiteks on neil ilmselt igav, teiseks aega nii, et tapab ja kolmandaks, vahel ajavad nad täitsa mõistliku juttu. See onuke aga otsustas laste ees karjuda ja ropendada. Ma küsisin temalt viisakalt, et miks ta peab laste ees karjuma. Ta tõi põhjuseks a) ta soovib kõik prokurörid ja politseiametnikud vangi panna ja b) ta soovib meie õigusi kaitsta. Ok, siis ma soovisin talle head aega ja jalutasime minema. Midagi jäi ta veel sinna kommenteerima, aga ma ei pööranud sellele tähelepanu vaid jalutasime rongijaama, sest Hendrik tahtis nii kangesti seal rongidega pilti teha.
Rongijaamas veetsime pisut aega, vaatasime ronge ja tegime pilte ning läksime venna koju. Õhtu sisustasime komöödiaga ja maitsvate snäkkidega. Rimist haarasin üle kilo maasikaid. 250g maksis 0,99€! Haapsalu Rimis olid need maasikad nii ilusad ja õhtul oli terve riiul neid täis.
Öösel ei saanud ma üldse magada. Jälle. Mõlemad käed valutasid. Üritasin masseerida, kaela mudida.. ei midagi.
Ja nüüd ma istun siin teleri ees. Mees läks riidekapile järgi. Saate aru, meil on nüüd olemas külmik, kummut lasteriiete jaoks ja suur riidekapp meie enda ja välisriiete jaoks! Ja me saime kõik tasuta. Ei pidanud sentigi kulutama. Ok, tänutäheks ikka oleme viinud midagi maitsvat, päris tühjade kätega ei saa minna ju.
Kas su venna nimi on Janis?
Jah
Miks te k6ik tasuta saite?
Sul ka mees paksemaks läinud 🙂
A see Janis kes on pettur? 😀
Pakuti tasuta. 😀
Väga teemasse kommentaar, aga võtan komplimendina- järelikult hea toidu peal. 🙂
Ma ei tea, väga võimalik. Ta pole ainus Janis maamunal. 😀
Kas see on see vend keda sa vahepeal nö ei tunnistanud, sest ta oli pettur? Kas ta nüüd on korralikuks hakanud?
Ei ta on ainus Janis Haapsalust 🙂 loodame et ehk on muutund 🙂
Öeldakse, kui mees võtab juurde kui naine rase on, siis on oodata tütart ?
Ma pole iial väitnud, et ei tunnista teda kui oma venda. Mul oli lihtsalt siiber, et inimesed arvavad, et mina tema jamasid pean lahendama. 🙂 Ma ei tea, ma ei suhtle temaga nii. Ei oska tema eraelu kohta midagi öelda.
Väga võimalik. Ma pole Haapsalu nimestatistikaga kursis. 🙂
Hehe, ta on just tegelikult alla võtnud, aga noh, see selleks. Pole teema, mille üle vaielda. 😀
Kui Janis minevikus vigu tegi siis ei saa teda praegu petturiks nimetada. Kui ta on endale naise võtnud ja lapse saanud siis ilmselt on inimene muutunud.
Kahjuks petab see mees siiamaani. Hoiatan kõiki tema eest ja ootan oma raha.
Vales kohas ootad. Siit pole sul midagi loota saada. Selle asemel, et netis istuda ja kommenteerida, mine ja tee Politseisse avaldus. Sellel võib rohkem tulemusi olla. 🙂
Ma arvan, et pole meie asi kommenteerida. Las iga inimene olla ja elada. Ma end teiste asjadesse ei topi. 🙂
Janis tegi Katjale lapse :O ???
Ma olen kuulnud jah, et üldiselt teeb mees naisele lapse, mitte vastupidi. Usun, et ka sellel korral oli see nii. 🙂
Millist katjat mõtled?