Kuna Elmo oli meie käsutuses ja et rahast päris kahju ei oleks, otsustasime järgmisel päeval külastada Viru raba. Omal huvitav ja lastel ju ka. Sinna sõit kujunes muidugi pikaks, sest autot pidi laadima jälle.
Ja kuna laadimisega on alati mingi jama, siis meile oli iga sekund oluline. Lõpuks kui kohale jõudsime, saime matkarajal ringi kõndida, vaatetornis ära käia ning muuks meil aega ei olnudki enam. Metsa alune oli mustikaid täis ja te ei tea, milline isu mul oli neid korjata ja ampsata, aga ma ei teadnud, kas sealt üldse tohib neid noppida.. okei, eks ma natuke ikka korjasin ja sõime seal poistega.. mis ma ikka varjan. 😀
Peale külastust Viru rabas võisin natuke rahulikuma südamega Elmoga hüvasti jätta. Kuigi raha peab nende mõlema auto rendi eest alles järgmine kuu maksma, siis ega selle viimase kogemuse eest maksta eriti küll ei tahaks. Aga see rabakülastus muutis mu maksmissoone natuke pehmemaks. Ma olin tahtnud pikalt Viru rappa minna ja nüüd sai käidud. Küll korraks sinna ja kohe tagasi, kuid siiski. Tulevikus läheme kindlasti kauemaks, sest nii palju jäi nägemata ja uurimata.
Võiksid oma blogipäist uuendada. Need topeltfotod on ikka väga massiivsed ja pole kuigi meeldivad, mõtle midagi paremat välja. Kunagi oli sul joonistatud blogipea, see oli väga ilus, aga viimase aja omad on väga rusuvad. Pole vaja solvuda, see on lihtsalt ühe blogilugeja arvamus.
Kes solvus? Ma ei tea, mulle meeldib ja ma ei hakka sellega hetkel oma peakest vaevama. Kui kunagi midagi muud meeldima hakkab, küllap siis teen uuendust 🙂