Oi, kuidas ma neid naisi kadestan, kelle arvates on rasedus täielik lill! Mitte, et mul midagi jube rasket oleks, aga mõned asjad on küll sellised, mida tahaks, et poleks. Muidugi on ka neid naisi, kellel on väga keeruline ja raske rasedus ning ausalt, müts maha nende ees!
Tänaseks on möödas juba 25+5. Kui ma eelmises rasedusega seonduvas postituses tõdesin, et aeg lendab ruttu, siis nüüd on see justkui pidama jäänud. Päevad mööduvad ja neist saab nädal. Nädalatest kuu. Kuid rasedus nagu seisaks. Ma ei oska seletada… Võib-olla on asi selles, et endalegi üllatuseks ootan ma sünnitamist. Ja teadagi on ju nii, et seda, mida väga ootad, see jõuab sinuni hirrrrmus aeglaselt. 😀
Kuidas siis olla on? Ühest küljest ma tunnen rõõmu, et saan selle raseduse just soojal ajal ära kanda, aga.. jah. PALAVUS! Õues ei pruugigi väga soe olla, aga mul on juba väga palav. Võtab higi täiesti voolama lausa.
Kõht on hakanud sügelema ja see häirib nii väga. Mõelge ise, sääsed niikuinii ründavad ja varsti ma kratsin end lihtsalt oimetuks. 😀 Lisaks sellele, et kõht jubedalt sügeleb, on nahk valusaks muutunud.. Sest ta ju venib. Ja ma reaalselt tunnen, kuidas kõht kasvab ja nahk sellega koos venib. Kohati on see nii vastikult ebamugav.
Kolmas väga rõve on päevade valu. Ma tean, et see on raseduse loomulik osa. Ämmakas seletas juba, aga nagu raseduse üks plusse on see, et punased sõbrad jätavad su maha.. Miks siis nii ometi? 🙁 Samas jah, oleks vist täiuslik, kui rasedus ühegi valuta ja häiriva asjaoluta kulgeks, eksole. 😀
Aga muidu on kõik täitsa hästi! Beebi ikka liigutab. Vahel saan ikka korraliku tutaka ka kirja, aga see on minu jaoks ainult positiivne, sest siis ma tean, et tal on seal kõhukeses hea (hihi, vaevalt tegelt.. mul tekiks klaustrofoobia tema asemel :D) ja see, et laps liigutab on ju ainult hea märk.
Täna öösel oli väga ebamugav olla. Võttis lausa ohkima ja puhkima. Rõve päevade valu oli jälle. Ei saanud ühe külje peal magada ega teise.. Ükski asend ei tundunud mugav olevat. Õnneks oli abimees nuudelpadi kohe käepärast võtta.
Praegu mürgeldab küll Kristofer ikka sajaga. Nii mõnna on kõhu pealt kõike seda jälgida. Lapsed ka näevad ja on nii üllatunud. Nende jaoks on ju ka midagi sellist näha täiesti uus kogemus. 🙂
Järgmine ämmakavisiit on 29. juuni. Sain endale siin Paides paljukiidetud Asta. Eks näis, kuidas me omavahel klapime. Aga seniks, olge tublid!
Postituse päisepilt Maija-Liisa Photography (link!).
Kookosrasv on üsna lõhnatu ja niisutav, ehk sobiks see kehakreemi asemele? Muidugi mökerdamist on sellega rohkem, aga samas on see naturaalne.
Kookosrasv täitsa olemas, aga minu nina tunneb selle lõhna hetkel ekstravõimsalt ja see on liiga magus. 😀
Kas tohib huvi tunda, kust nimi Kristofer tuleb või miks just see nimi valituks osutus? 🙂
http://janeblogi.ee/nimetraditsioon/
Omg mina ei teadnud, et rasedusega jääb päevade valu alles??!!! 🙁
Ma olin suht veendunud, et päevadega kaob ka see, igati loogiline oleks kuidagi. Praegu pille võttes on õnneks kadunud nii päevad kui valu, vahel ainult tuikab kõht kergelt, aga no see on köömes selle kõrval, mida ma varem läbi elasin, appi mul olid sellised valud, et ma minestasin ja oksendasin lausa, silme eest võis mustaks minna:´:( Nüüd tänu tablettidele on elu lill, thank god kes need välja mõtles 😀
Huvitav, et mina ei tunne rasedana päevade valu. Kuigi samuti kolmas rasedus. Ja nädalaid 17.
Eks igal naisel kulgeb rasedus tsipa erinevalt. 🙂
Asta ei olnus minul küll ämmaemand aga vôttis minu sünnitise vastu. Super tore inimene. Jäãd kindlasti rahule temaga 🙂