Lapsed läksid eile kodunt ära. Ma ei mäletagi, millal nad viimati meist öö eemal veetsid.
Mu vanemad tahtsid nendega täna Jääajakeskusesse minna ja saigi kokku lepitud, et täna hommikul võtavad nad siit peale ja õhtul toovad tagasi. Lõpuks mõtlesime aga, et nad võiksid päev varem need mugulad enda juurde võtta ja viisimegi ise eile nad Vändrasse.
Ja siis olime nagu peata kanad, mida selle lastevaba ajaga peale hakata. Läksime Roosna-Allikule sõbranna juurde. Mehed said õlletada ja meie kaks rasedat niisama tšillata.
Täna oli meil ligi kolm tundi aega, et lastele järgi minna, aga sõitsime juba varem kohale ning tuiasime Vändra ümbruses ringi. Tõdesime, et lasteta on ikka jumala igav. Nendega läheb aeg kuidagi kiiremini ja tegevust on nii et tapab. Hommikul ärkad, teed paar asja ära ja juba ongi magamamineku aeg. Nüüd aga ei osanud midagi kogu selle vaba ajaga peale hakata ning sõitsime minu lapsepõlvekoju, jalutasime seal ringi, tegime metsas pilte ja olime niisama.. Täpselt nagu kaks vanainimest oma vanaduspõlve nautimas. 😀
Aga lapsed lähevad kolmapäeval jälle mu vanemate juurde. Ema juba ammu tahtis, aga kindlat aega paika polnud pandud. Eks tal hakkas puhkus ja nüüd natuke rohkem aega lastega tegeleda. Kuigi ma väga tihti ei vii lapsi sinna nii.. Tegelikult ei vii üldse kuhugi, sest mul ei ole mingit hullu vajadust nendest vahepeal nn puhkust saada. Kui tahavad võtta, eks võtku ja kui mitte, siis no pole hullu. Kuhu ma ikka omaenda laste eest pääsen, eksole. 😀
Kuigi nad kolmapäeval lähevad tagasi, siis kaua nad olla ei saa, sest reedel läheme juba järgi. Laupäeval sõidame Politseimuuseumisse ja Rakvere Linnusesse, millest kirjutan ka ilmselt ülejärgmisel nädalal. 🙂
Mul aeg-ajalt ämm või mehe õde helistavad ja küsivad last (kohe-kohe 3-aastane) enda juurde. Tavaline on juba see, et nt on vaja, et kumbki neist 2 tundi last hoiaks neljapäeval, aga samas lapse saame tagasi alles pühapäeva õhtul 😀 Kuna lapsel lasteaiast puhkus ja mina hetkel tööl ei käi, siis olen muidu koguaeg lapsega. Ise olen rase ka ja mees koguaeg tööl, niiet mul ikka aeg-ajalt on tunne, et keegi võiks tulla ja mind ära päästa 😀
Kuna mul kolm väikest last on,siis tahaks ikka puhkust. Tahaks ärgata hommikul siis üles kui uni ära läheb ja juua vahelduseks ikka kuuma kohvi. Aga pole väga kellelego viia. Mul emal.tööd palju. Vahest kui võtta saab siis kasutan ikka selle võimalus ära.
Kas sul on mingi teema selle “viime lapsed ära aga endal igav ja ei ole üldse vaja eest ära viia” asjaga? Selline tunne, et olen seda miljon korda siit blogist lugenud – iga jumala kord kui lapsed korraks vanaemaga on! 😀 esiteks see tekitab tunde, et sa just kui üritad kirjeldada ennast kui ideaalset ema ala mina oma lapsi eest ära ei vii. Kas sulle on selle kohta kunagi märkust tehtud, et sa lapsi ära viid vanaema juurde? Või kust tuleb see pidev õigustamine? Seda pole sulle absoluutselt ju vaja! 🙂
Jääb mulje, et teil mehega pole tõesti omavahel midagi teha, millestki rääkida, kuhulegi minna kui lapsi pole 😀
Ma viin aastas kuni kaks korda lapsi vanavanemate juurde pikemaks ajaks (1 või 2 päeva), seega vist ei tule miljonit kokku ikka. 😀 Ei ole märkust tehtud ja ei tunne ka, et õigustaks. Ideaalne ema olen ma ju niikuinii. 🙂
Egas meil polegi, sest lapsed on väga väga harva kodunt ära ja kui see aeg tuleb, polegi midagi teha ega kuhugi minna. Ei oskagi. 😀