Lootevee uputus

Käisin eile ultrahelis, et kindlaks teha, kas ämmaka kahtlus (et lootevett on liiga palju) vastab tõele või ei.

Arst uuris ja puuris, mõõtis kõhuelaniku üle ning tõdes, et lootevett on tõesti liiga palju. Õnneks üle ääre kuskilt veel ei aja ja ei nirise ka, aga no väike üleujutus seal siiski toimub hetkel.

Mina, kes iga asja pärast kohe põdema kukub, hakkasin seal pisardama. Ma olen terve elu selline olnud. Iga kergem asi ajab tönnama. 😀 No muidugi ainult juhul, kui kõik 100% ideaalne ei ole.

Kristofer ise on normaalses kaalus ja mõõtmetes. Temal on seal hetkel kõik suurepärases korras õnneks.

Läksin siis kätevärinal ja põksuva südamega ämmaka kabineti taha istuma. Pidin ju tema juurde otsejoones minema, kui ultrahelis selgub, et lootevett on tõesti palju. Ootasin ja ootasin. Närveerisin. Hakkasin aina rohkem higistama, sest mina, va loll, pidin ikka eelmisel õhtul googeldama, mida kõike võidakse teha ja juhtuda, kui lootevett liiga palju on.

Üsna varsti kutsuti mind sisse ja egas seal pikka juttu polnud. Pean lihtsalt jälgimise all olema. Ämmakas suutis mind maa peale tuua ja enam ma ei arva, et olen suremas. 18. juuli on uus visiit ämmaemanda juurde, tavaline kontroll. Eks siis selgub, kas emakapõhjakõrgus on jälle nii palju suurenenud, kui ei peaks ning mis kaalunumber näitab. 7. augustiks pandi uus ultraheliaeg kirja ning kui siis ikka veel seda lootevett juurde tekib, siis vist hakkame mõtlema ka esilekutsumisele, nagu ma aru sain. Mitte küll sellel päeval ei hakata seda tegema vaid ikka sinna 37. nädala kanti ehk minu arvutuste kohaselt on see päev 26. august.

Arst rääkis, et egas seal midagi hullu pole. Ainuke halb asi on hetkel see, et kõht on liiga suur ja mul endal on füüsiliselt raske olla. Ja eks igas asjas peab leidma ka midagi positiivset ehk ma ei olegi nii suure kõhuga sellepärast, et olen paks vaid mul on kõhus lihtsalt liiga palju lootevett. 😀

Ma otsustasin endal margi täis teha ja küsida selle kohta, mis mu instagrami pildi all kommenteeriti. Üks ütles seal, et lootevett tekib rohkem, kui süüa arbuusi ja muid rohkelt vedeliku sisaldavaid vilju. Ma muidugi kahtlesin selles, sest sellise loogika järgi ei tohiks ma vedeliku üldse tarbida. Küsisin siis, et kas see vastab tõele ja arst hakkas laginal naerma. Ok, #häbisilmis. 😀

Igatahes, ta ütles, et mingeid toidupiiranguid küll ei ole. Lihtsalt tulebki mind rohkem ja põhjalikumalt jälgida, sest võib ka olla, et kuu pärast on lootevesi normis koguses või isegi paari päeva pärast. Seal ei olegi midagi teha, et ise seda kogust muuta.

Otsustasin tšillimalt võtta. Raske on küll. Öösiti korralikult magada ei saa, viiendale on päris karm juba kõmpida ja kummardamine on ka pea võimatu. Aga saab hakkama ja ma loodan, et lootevee kogus läheb normi ning präänik küpseb seal lõpuni.