Igaüks meist tahab oma lapsi võimalikult hästi riidesse panna. Ühele lapsele on kerge osta seda, mis sulle meeldib või neid asju, mis talle endale meeldib. Hendriku maitse riiete osas kujunes välja juba 3-aastaselt. Nagu enamus poisslastele, meeldivad ka talle näiteks Cars piltidega riided, Spidermani asjad ja muud sellised autod-superkangelased stiilis riided.
Mida aega edasi, seda enam on riiete ostmine kahele lapsele parajaks nuhtluseks kujunenud. Raimond on küll 2-aastane, aga ka tema omab juba enda maitset või oleks õigem öelda, et tema tahab seda, mida vend? Jah. Ja tänaseks ongi kujunenud nii, et ma üritan osta neile mõlemale samasugused riided.
Juba mänguasjadega on nii, et kui üks valib poest ühe asja ja teine teise, siis kodus nad suudavad ikkagi kaklema minna, sest siis otsustavad nad oma valikuid muuta. Ka mänguasjadega olen ma otsustanud teha nii, et kui ma ostan, siis mõlemale samasugused. Ja uskuge või mitte, aga isegi ühesuguste mänguasjade üle on nad suutnud kaklema minna. 😀
Tegelikult on hästi vahva vaadata neid ühesuguste riietega. Me oleme tänaval väga palju kiidusõnu kuulnud. Eriti seda, kui armsad kaksikud nad pidavat olema. Ja mina alati kihistan naerda selle üle, et neid kaksikuteks peetakse. Kui ma paar kuud tagasi Raimondiga EMOs käisin, olin paar päeva enne seda neil mõlemal juuksed maha ajanud ja ka siis pidasid arstid neid kaksikuteks, aga kui Raimondi seisma panin Hendriku kõrvale, saadi pikkusest juba aru, et üks on noorem kui teine.
Tänaseks ongi kujunenud meie šopingud selliseks, kus Hendrik valib endale riideid ja Raimond noogutab kaasa ning on nõus samasuguseid asju kandma. Vahel ma ikka vaatan ise ka, mida neile selga osta ja siis saavad nad minu maitse järgi endale riided selga. Minu arust väga hea idee- kaklemist vähem ja näevad kihvtid välja!
Meil on sarnaste riietega paar (kuni rohkem) korda juhtunud, et 128 cm pikk vend on ajanud selga 104 suuruses jaki, püksid, pluusi.. ja imestanud, et kuhu on kadunud varrukad või sääred 😀