Ma jäin täna ühe uue koostööpartneriga pikemalt arutlema sellisel teemal, nagu seda on laste riided. Eelkõige just imikute riided ja leidsin end jällegi mõttelt, kui kesine valik on erinevates veebipoodides ja tavakauplustes beebipoiste riietel.
Ma käin Hendriku ja Raimondiga üsna tihti poest riideid vaatamas. Hiljuti käisime Takko Fashionis, mis on üks meie lemmikpoode – kuttidele saan sealt alati midagi, sest hinnad on taskukohased, kvaliteet ka üsna hea ja riided on ilusad. Samas olen igal korral kiiganud ka imikute riiulile ja beebipoiste valikus on seal enamasti pluusid ning püksid – bodyd, sipukad.. Valik on täiesti olematu. Teisel pool riiulit laiutavad aga beebitüdrukute bodyd, sipukad ja absoluutselt kõik need riideesemed, mida üks imik vajada võiks.
Tegelikult juba naiste ja meeste riidepoodides näeb seda ära jaotamist selgelt – meestel on üks väike nurk, väga kesise valikuga ja ülejäänud poe pinna all laiutavad naisteriided. Kas see on mingi teadlik otsus, kuna meeste maitse on kesine või mehed nõuavad vähem? Mine sa tea.
Ükskõik, kus ringi vaadata, kas tavakaupluses, veebipoes või isegi nende valikut, kes käsitööna laste- ja beebiriideid valmistavad, neis kõigis käib läbi see üks ja sama muster – tüdrukute valik on huge, poistele ehk vaevu leiab midagi ja kui leiab, on mustrid või toonid väga tagasihoidlikud ja tavalised.
Ma ei tea, kas mõlgutaksin samamoodi oma mõtteid selle teema üle ka siis, kui mul oleks kodus kahe kuti asemel tüdrukud, aga tegelikult teeb tsipa kurvaks küll.
Ja kui ma sellele pikemalt juba mõtlema jäin, kargasin diivanilt üles ja teatasin mehele, et mul tekkis mõte – hakkaks ise õmblema riideid! Ja avaks oma veebipoe või -lehe, kus ongi ainult beebipoiste ja poisslaste riided? Ilmselgelt ma õmblemises mingi proff ei ole ja mul pole isegi õmblusmasinat, aga esimest saab ju kergelt õppida (ema on mul ka õmbleja, juhhei) ja teise poest soetada. Kangad telliks internetist või ostaks mõnest käsitööpoest. Mis seal rasket olla saab? Muidugi teeks kõike läbi ametlike kanalite, selles pole üldse küsimus.
Idee on ju hea, või mis te arvate?
Olles 10 aastase tütre ema nõustus et väikestele tüdrukutele on valik suur. Kahjuks aga teatud vanusest on väga raske lapsele ilusaid riideid leida. Ilusate tüdrukute riiete suurus lõppeb tavaliselt 128 cm pealt õra,või varemgi veel. Suuremate suuruste toonid on valdavalt mustad ja hallid. Ei ole enam värve,mustreid ja satse. Mulle meeldivad värvilised riided ja olen kogu aeg hädas nende leidmisega.
Oi kui tuttav tunne! Kolm tütart(1.a,7.a ja 10.a) ja riiete valik on kõige parem kõige väiksemal. Keskmine tüdruk saab veel midagi valida, kuid vanem tüdruk on 140cm pikk ja riiete valik minu mõistes olematu. Ta leiab tihti poodidest endale lemmikud, kuid nende suurus lõppeb 128cm juures. ?
Poiste riiete osas olen ka nõus. Isegi beebipiigadel on valdav osa roosa roosa. Mulle meeldivad tüdrukutel ka sinised, kollased, rohelised toonid.
Poiste riiete maailm sukeldun vast jaanuarist, kui sünnib perre esimene poiss. ?
Neid õmblejaid, kes lastele/beebidele riideid õmblevad on praegu nii palju. Olen mitmes fb käsitöö/müügi grupis, kus esitletakse enda õmmeldud riideid ja valik on mega. Stiil on enam jaolt kõigil sama (nagu Mimi design) ja mustreid on seinast seina. Soovitan sul pikalt ja põhjalikult enne mõelda, kui otsustad. Olles ise ka hobikorras õmbleja, siis ma võin öelda, et õmblemine nii kerge ka ei ole. Võib-olla kui beebi on suurem, siis võid oma oskusi täiendada õmblus/käsitöö kursusel? Muidugi lisasissetuleku mõttes on idee hea. Kindlasti ära võta seda kommentaari negatiivsena. Soovin igastahes edu! 🙂
Mul kodus 2 poissi (2 a ja 6kuune)ja 1 tüdruk (4), pea kõik asjad soetan kaltsukast (valdavalt Next, Rebel asjad), va muidugi pesu, sokid. Hinnad olematud ja pea iga nädal leian midagi. Aga jah, tütre riidekapp on poole mahukam kui poistel. Teen ka ise, nt kampsunid,sokid, kindad, mütsid, tütrele suveks seelikud jne. Paljud materjalid on samuti taaskasutus, nt enda siidist pluusist saab ju imekena tüdruku seeliku, materjal hinnaline pealegi ? Õmblusmasin olemad, iseõppija, pidevalt miskit läheb vaja õmmelda.